Henri Lempu: ATS-i muudatus ei peaks ametnikele erikaitset andma

Avaliku teenistuse seaduse muudatuse kohta kirjutab Henri Lempu, et seaduse lõppu peidetud erikaitse läheb reformi põhimõtetega vastuollu. Autor leiab, et õiglasema ja ühtse avaliku teenistuse loomine ei saa käia koos sellist laadi erandite tegemisega. Ametnikel ei kaota muudatus ühtegi õigust, kuid erikaitse lisamine on problemaatiline.

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) uuendamine on ammu oodatud samm, mille eesmärk on muuta riigiametnikele kehtivad reeglid selgemaks ja ühtlasemaks. Ometi leiab Henri Lempu, et reformi käigus on seaduse lõppu sisse kirjutatud säte, mis läheb otseselt vastuollu kogu muudatuse vaimuga.

Lempu sõnul ei võta ATS-i muudatus ametnikelt ühtegi senist õigust. Küsimus ei ole selles, kas ametnikud kaotavad midagi — pigem on probleem selles, et reformiga on kaasas käinud ka erikaitse loomine teatud ametnikegruppidele, mida autor peab reformi üldiste põhimõtetega kokkusobimatuks.

Erikaitse vastuolu reformiga

Ühtse ja õiglase avaliku teenistuse kujundamine tähendab, et kõiki ametnikke tuleks kohelda võrdselt. Kui seadusesse lisatakse just lõpposas sätted, mis annavad osadele ametnikele teistest suurema kaitse, siis õõnestab see kogu reformi usaldusväärsust. Lempu hinnangul ei ole sellised erandid mitte ainult põhimõtteliselt probleemsed, vaid ka praktiliselt kahjulikud, sest need tekitavad ebavõrdsust riigiasutuste sees.

Autor rõhutab, et avaliku teenistuse reform peab olema läbipaistev ja järjepidev — kui eesmärgiks on ühtlustamine, siis ei tohiks samas seaduses olla klausleid, mis seda eesmärki õõnestavad. Erikaitse peitmine seaduse lõppu on problemaatiline juba pelgalt seetõttu, et see jääb avalikus arutelus sageli varju ning ei saa piisavalt kriitilist tähelepanu.