Hendrik Sal-Saller rääkis Tallinnas antud intervjuus rändamishimust ja kahetsusest

Muusik Hendrik Sal-Saller tõdes, et tema loomeprotsessi võtmeks on pidev liikumine ja keskkonnavahetus, mis aitab tal uusi mõtteid leida. Samuti tunnistas muusik, et juubelikontserdi korraldamine oli otsus, mida ta tegelikult vältida soovis.

Muusik Hendrik Sal-Saller avas hiljutises telesaates oma loomeprotsessi tagamaid, selgitades, et tema inspiratsioon on tihedalt seotud vajadusega pidevalt liikuda. Sal-Salleri sõnul on tema perekonnale omane teatud rahutus, mis nõuab pidevat viibimist uutes paikades. See püsimatus on aga tema sõnul määrava tähtsusega tegur laulukirjutamisel, parimad ideed sünnivad just Eestist eemal, kus mõttekäigud muutuvad värskeks.

Kahetsus suurkontserdi ees

Karjääri ja isikliku elu teemadel arutledes puudutas muusik ka oma hiljutist kontserditegevust. Sal-Saller tunnistas, et nii-öelda juubelikontserdi sildi külgepanek oli viga, mida ta tagantjärele kahetseb. «Juubel on nii rõve sõna, mulle ei meeldi see üldse,» märkis ta. Muusik nentis, et nõustus kontserdiga 6.0 hetkel, mil emotsioonid võitsid ratsionaalse mõtlemise, kuigi sisetunne ütles algusest peale «ei».

Eluõpetused ja vaated

Vastates küsimusele elu mõtte kohta, hoidus muusik keerulistest filosoofilistest konstruktsioonidest, nentides lihtsalt: «Elu mõte on elada.» Rääkides oma pojast Sebastianist, jagas Sal-Saller isalikku soovitust, mis tugineb filmiklassikale: parim soovitus mehele on mees ise.

Muusik meenutas ka oma nooruspõlve punkbändis Generaator M, märkides, et kuigi toonastest esinemistest on mälestused ähmased, on selgelt meeles esinemiste järel toimunu, olgugi et neist detailidest avalikult rääkida ei saa. Oma teekonnast rääkides tõdes ta, et kui ta oleks omal ajal saanud valida välismaal õppimise, oleks ta muusikateed tõenäoliselt ikkagi jätkanud, hoolimata sellest, et ajateenistuses veedetud kaks aastat pakkusid talle vajalikku elukooli.