Hendrik Johannes Terras: Eesti põllumajanduse 546 miljonit eurot ei tohi keskkonnahoidu hajuda

Hendrik Johannes Terras analüüsib, kuidas Eesti põllumajanduse 546 miljoni euro suurust toetust järgmisel eelarveperioodil jaotatakse. Ta kritiseerib kavatsust suunata oluline osa rahastusest tootmisinvesteeringute asemel keskkonnaeesmärkidele ja ametkondade ülalpidamisele.

Eesti põllumajandussektor seisab silmitsi otsustava küsimusega: kuhu täpselt suunatakse eelarveperioodi 546 miljonit eurot, mis on mõeldud sektori arendamiseks. Kuigi valitsus on rõhutanud vajadust tugevdada toidujulgeolekut, näitab rahandusministeeriumi töörühma koostatud jaotusettepanek hoopis teistsugust prioriteetide seadmist. Praeguse kava kohaselt jõuab põllumajanduse ja toidutootmise arendamiseks mõeldud 295 miljonist eurost suur osa hoopis teiste ministeeriumide haldusalasse.

Raha liikumine keskkonnaeesmärkidele

Kliimaministeeriumile on põllumajandusele mõeldud rahast eraldatud 117 miljonit eurot. See summa on ette nähtud Natura 2000 alade toetusteks erametsades, pärandniitude hooldamiseks ning vee- ja mullakaitseks. Nimetatud tegevused täidavad küll keskkonnaeesmärke, kuid need ei ehita uusi seafarme ega suurenda munatootmist. Metsanduse investeeringud ja keskkonnakohustused ei kasvata Eesti toiduga isevarustatust, kuigi need on ametlikult arvestatud põllumajanduse toetusmeetmete hulka.

Samuti pole kogu 245 miljonit eurot, mis on mõeldud toidujulgeolekule, suunatud otseselt tootmisele. Kriisikindluseks mõeldud 50 miljoni euro sisse on arvestatud bioohutuse meetmed, maaparandus, toiduohutus ning riiklike ametkondade nagu Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ja LABRIS-e võimekuse tõstmine. Ehkki ametkondade toimimine on vajalik, ei ole tegemist otseinvesteeringutega põllumajandusettevõtete tootmisvõimekuse kasvatamiseks.

Tootmisvõimekuse mahajäämus Euroopast

Eesti põllumajanduse stardipositsioon ei ole kiita. 2024. aasta andmetel oli Eesti põllumajandusettevõtete hoonete, masinate ja seadmete väärtus hektari kohta 1567 eurot, samas kui Euroopa Liidu keskmine küündis 2456 euroni. Toodangu väärtus hektari kohta oli Eestis 1350 eurot, Euroopa Liidus aga 3025 eurot. Eelmisel aastal ostis Eesti välismaalt toidukaupu 539 miljoni euro eest rohkem, kui ise välja müüs. See kaubandusdefitsiit ei vähene läbi keskkonnakohustuste või administratiivse suutlikkuse, vaid eeldab investeeringuid reaalsesse tootmis- ja töötlemisvõimesse.

Rahandusminister Jürgen Ligi on kinnitanud, et tema on seisnud raha põllumajandussektorisse jäämise eest. Sarnase lubaduse on andnud peaminister Kristen Michal, kes on rõhutanud 546 miljoni euro suunamist just põllumajanduse ja toidutootmise arendamisse. Sektor ootab nüüd, et need sõnad kajastuksid ka eelarveridades. Keskkonnaraha tuleb nimetada keskkonnarahaks, kriisivaru kriisivaruks ja tootmisinvesteering investeeringuks, et 2034. aastal oleks Eesti suuteline ennast ise paremini ära toitma.