Helena Maria Reisner ja Tõru Kannimäe avavad Eesti mängufilmi "Morten" telgitaguseid

Mängufilmi "Morten" peaosatäitjad Helena Maria Reisner ja Tõru Kannimäe jagavad muljeid uue filmi valmimisest. Noored näitlejad tõdevad, et kaamera ees on kõige olulisem säilitada loomulikkus ning proovile panevad rollid nõuavad eneseületust.

Uues mängufilmis "Morten" üles astuvad näitlejad Helena Maria Reisner ja Tõru Kannimäe tõdevad, et kaamera ees on kõige olulisem säilitada loomulikkus, mitte ülemäära pingutada. Film pakub mõlemale uusi väljakutseid ja võimalust end varasemast erinevates karakterites proovile panna, leides, et just ebamugavamad stseenid aitavad näitlejameisterlikkust arendada.

Erinevad karakterid

Reisner, kes on publikule tuntud eelkõige lapsepõlves mängitud rollist filmis "Seltsimees laps", kehastab "Mortenis" Miiat. Ta nentis, et varasem tuntus võib tekitada publikus kindlaid ootusi, kuid uus tegelaskuju on tema varasematest töödest märgatavalt erinev. Praegu Balti Filmi ja Meedia Koolis (BFM) ajakirjandust õppiv näitleja rõhutas, et lähtub oma karjäärivalikutes spontaansusest. Ta ei sea endale karme sihte, vaid haarab tekkinud võimalustest kinni, olles valmis tulevikuga vooluga kaasa minema.

Tõru Kannimäe jaoks on "Morten" sisuline muutus võrreldes filmiga "Fränk". Kui varasemas töös tuli tal kehastada Jasperit, dominantset ja teistele survet avaldavat tegelast, siis nüüdne roll on selle täielik vastand. Morten on sissepoole elav poiss, kes peab filmi jooksul ise teiste survet taluma. See karakterite erinevus pakkus talle näitlejana võimalust avastada uut emotsionaalset paletti.

Näitlejatöö väljakutsed

Mõlemad näitlejad rõhutasid, et tõsiseltvõetav roll ei teki tugeva ekspressiooni, vaid võimega jääda ekraanil ehedaks. «Filmis ei olegi vaja tugevalt näidelda, vaid oluline on, et sa jääksid hästi loomulikuks,» märkis Reisner. Ta lisas, et areng toimub justnimelt läbi ebamugavate ja haavatavate stseenide, mis nõuavad näitlejalt ausust.

Tehnilise poole pealt on Kannimäe rahul sellega, kuidas nõudlikud võtted, sealhulgas purjusoleku kujutamine, ekraanile jõudsid. Ta tõi välja, et vaatamata keerulistele stseenidele, oli kehadublanti vaja vaid ühel korral, filmi esimeses kaadris, kus Morten vajub. Ülejäänud lõigud, sealhulgas veealused stseenid, tegid näitlejad ise, mis aitas nende sõnul hoida filmi terviklikkust ja autentsust.