Helen Pärk: krimikirjandus liigub Eestis üha enam musta huumori suunas

Teatri- ja kirjanduskriitik Helen Pärk leiab, et Põhjamaade krimikirjandusele omane verine süngus on taandumas, andes teed kergematele ja koomilisematele teostele. Pärk jagas soovitusi nii krimikirjanduse kui ka suvise teatrihooaja kohta.

Teatri- ja kirjanduskriitik Helen Pärk leiab, et krimikirjanduse üldine maastik on muutumas. Senine Põhjamaade krimikirjandusele omane verine ja äärmiselt sünge toon, mis kohati tekitab lugejas pigem õudu kui lõõgastust, hakkab väsima. Pärgi hinnangul näitavad ka rahvusvahelised trendid, et ülim süngus on krimižanrist taandumas, liikudes üha enam musta huumori suunas.

Matemaatikaharidusega Pärgi jaoks on krimilood võrreldavad sudokuga. See on tehniline protsess, mille eesmärk on lahendada mõistatus enne autori poolt vihjetega ettevalmistatud finaali. Seetõttu on žanri ülesehitus talle intellektuaalselt väljakutsuvam kui paljud teised kirjandusliigid.

Lugemissoovitused ja krimižanr

Kirjanduskriitik tõi lugemissoovitustena välja Martin Hooki teose „Sitt päev“, mida ta kirjeldas kui äärmiselt lustakat lugu. Samuti leidis kiidusõnu Anthony Horowitzi sari „Minu harakamõrvad“, mida Pärk peab lausa kohustuslikuks kirjanduseks kõigile, kes soovivad ise krimikirjanikuks saada. Kodumaistest autoritest pälvisid tähelepanu Joel Jansi, Indrek Hargla, Hella Riisalu ja Gert Kiileri looming, kelle teosed pakuvad põnevust ja vaheldust.

Suvisel kultuurimaastikul jättis Pärgile kustumatu mulje Saaremaa ooperipäevadel esietendunud Wagneri „Reini kuld“. Lavastus üllatas nii suurejoonelise produktsiooni kui ka vaimukate rollilahendustega. Teatrielamustest tõstis ta esile veel Kellerteatri lavastuse „Mõrv Idaekspressis“ ning Nuutrumi „Vargamäe valvuri“.