Heiki Luts: koolipäeva algus kell 9 põhjustab maapiirkondades logistilist kaost

Koolidele kehtestatud hilisem algusaeg on tekitanud maapiirkondade peredele tõsiseid logistilisi probleeme. Eksperdi hinnangul ei arvesta kabinetivaikuses langetatud otsus maapiirkondade reaalse elukorraldusega, kus bussigraafikud ja perede tööajad ei ühildu uue rütmiga.

Heiki Luts kritiseerib haridusvaldkonna otsust, millega nõutakse koolipäeva algust kell 9, väites, et see ei arvesta maapiirkondade elu tegelikkusega. Kuigi meetme eesmärk oli parandada õpilaste uneaega, tekitab uus korraldus peredele hoopis tarbetut survet ja logistilisi takistusi.

Logistiline koormus peredele

Paljudes maapiirkondades on lapsevanemate hommikune graafik muutunud üle jõu käivaks. Kui varem sai lapsed üheskoos õigeks ajaks toimetatud, nõuab uus kellaaeg sageli mitut eraldi sõitu. Esmalt tuleb viia lasteaialapsed kella poole üheksaks hommikusöögile ning seejärel teha uus ring vanemate õpilaste kooli viimiseks. See suurendab märgatavalt perede kütuse- ja ajakulu.

Probleemid süvenevad piirkondades, kus sõltutakse ühistranspordist. Maaliinibussid toovad õpilased koolimajani varakult, sundides neid koridorides tunde ootama. Sellises olukorras ei saavuta lapsed oodatud unelisa, vaid veedavad hommikused tunnid koolimajas passiivselt oodates.

Pimedus ja ajalised nihked

Hilisem koolipäeva lõpp, mis venib sageli kella 16 või 17-ni, tähendab talvekuudel koju jõudmist täielikus pimeduses. Kogu valge aeg möödub õpilastel siseruumides ning huvitegevus ja vaba aeg lükkuvad hilistesse õhtutundidesse.

Samuti on tekkinud lõhe riigikoolide ja omavalitsuste hallatavate koolide vahel. Kui paljud kohalikud omavalitsused on säilitanud mõistlikuma kella 8.30 algusaja, siis riigigümnaasiumid on sunnitud järgima ranget kell 9 nõuet. Üks maaliinibuss ei suuda teenindada kaht erinevat algusaega ilma oluliste lisakuludeta või graafikuid täielikult ümber tegemata.