Heaoluteadlane Karel Kulbin: inimesed kohanevad kriisidega paremini, kui arvavad

Heaoluteadlane Karel Kulbin uuris oma doktoritöös, kuidas inimesed koroonapandeemia ajal toime tulid. Tema sõnul on inimeste kohanemisvõime kriisiolukordades märkimisväärselt suurem, kui nad ise eeldavad. Uurimus annab õppetunde ka tulevaste kriiside jaoks.

Heaoluteadlane Karel Kulbin on uurinud, kuidas inimesed stressirikaste perioodide ja pikaajaliste kriiside ajal toime tulevad. Tema doktoritöö keskmes on koroonapandeemia esimene aasta, periood, mis jättis inimestele väga erinevaid mälestusi.

Kulbini sõnul ei mõjunud pandeemia kõigile võrdselt negatiivselt. «Inimesed on suutelised kohanema pikaajalise ebakindluse ja korduvate stressoritega oluliselt paremini, kui nad ise oskavad oodata,» ütleb heaoluteadlane. See tähelepanek on oluline, sest see räägib vastu levinud arvamusele, et kriisid murravad inimesi paratamatult.

Kes sai kriisiga paremini hakkama?

Doktoritöös uuris Kulbin eelkõige seda, mida tegid teisiti need inimesed, kes pandeemia ajal paremini toime tulid. Selgus, et toimetulekut mõjutasid mitmed käitumuslikud ja psühholoogilised tegurid, sealhulgas see, kuidas inimene tõlgendab ebakindlust ja milliseid strateegiaid ta pingeliste olukordadega toimetulekuks kasutab.

Uuringu tulemused viitavad sellele, et kohanemisvõime ei ole pelgalt kaasasündinud omadus, vaid seda saab teadlikult arendada. Kriisiga paremini hakkama saanud inimestel olid sageli selgemad igapäevased rutiinid, sotsiaalsed sidemed ja võime leida olukorrast tähendust.

Õppetunnid tulevasteks kriisideks

Kulbini uurimus on aktuaalne ka laiemalt, sest maailm seisab silmitsi üha sagedasemate ja mitmekülgsemate kriisidega, olgu need pandeemiad, kliimakatastroofid või geopoliitilised pinged. Heaoluteadlase sõnul annab parem arusaam inimese kohanemisvõimest tööriistad nii üksikisikule kui ka ühiskonnale, et tulevasteks väljakutseteks valmistuda.