Hasartmängumaksu laekumise vähenemine tekitab Eestis pingeid eelarve pärast

Hasartmängumaksu laekumine on sel aastal kahanenud pea kümnendiku võrra, seades surve alla kultuurivaldkonna rahastuse. Rahandusminister peab maksumäära uut korrigeerimist tänavu ebatõenäoliseks, viidates vajadusele hoida stabiilset poliitikat.

Eestis on hasartmängumaksu laekumine tänavuse aasta esimese seitsme kuuga kahanenud 3,3 miljoni euroni, mis tähendab aastases võrdluses 9,7-protsendilist langust. Rahandusminister Jürgen Ligi ei pea otstarbekaks riigi hasartmängumaksu poliitikat poole aasta pealt uuesti korrigeerima hakata, rõhutades riigi usaldusväärsuse ja prognoositavuse tähtsust.

«Ma seda poliitikat põhimõtteliselt ei toetanud, aga riigikogu on selle ära otsustanud. Ja ma arvan, et nüüd mitu korda aastas seda otsust ümber ei ole viisakas vaadata, sest tegu on ikkagi maksumaksjatega. See pigem on järgmise aasta teema, kas riigikogu tahab seda otsust muuta,» ütles Ligi. Eelmise aasta lõpus vastu võetud seadusemuudatusega vähendati veebikasiinode hasartmängumaksu järk-järgult kuuelt protsendilt neljale.

Mõju kultuurirahastusele

Kuna pool hasartmängumaksust suunatakse kultuurkapitali eelarvesse, on laekumiste vähenemine tekitanud muret kultuurisektoris. Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa sõnul on oodatud tulude jääk tuntav. «Pisut alla miljoni on see, mis on jäänud laekumata kultuurkapitalile ja siis teine pool ehk miljon on jäänud laekumata riigieelarvesse,» tõdes Allikmaa.

Siiski ei tähenda see, et pooleli jääksid olulised projektid või et rahastus sootuks katkeks. Allikmaa sõnul tähendab olukord pigem seda, et kultuurikorraldajad, autorid ja esitajad saavad esialgu planeeritust vähem toetust ning varasemalt harjumuspärane toetussummade kasv peatub.

Erinevad vaated prognoosidele

Seadusemuudatuse ühe algataja, riigikogu liikme Tanel Tein hinnangul on tegelik alalaekumine aga oodatust väiksem ning tingitud rahandusministeeriumi liiga kõrgetest ootustest.

«Kui praegu kehtib 5,5 protsenti maks kaughasartmängu ettevõtetele, siis rahandusministeerium on teinud selle prognoosi seitsmega ja see vahe sealt tulebki,» selgitas Tein. Tema sõnul on maksumäära langetamise tegelik eesmärk meelitada Eestisse rohkem ettevõtteid, mis pikemas perspektiivis maksutulu kasvataks. Sel aastal on väljastatud kuus uut hasartmängu korraldusluba ja kaks taotlust on veel menetluses.