Harvardi teadlased kaardistasid aju haistmisretseptorite paigutuse

Harvardi ülikooli teadlased on loonud esimese detailse kaardi, mis näitab, kuidas tuhanded haistmisretseptorid inimese ninas paiknevad. Uuringu tulemused paljastavad, et meie haistmissüsteem on märksa organiseeritum ja korrektsemal viisil ehitatud, kui teadlased seni arvasid.

Harvardi ülikooli neuroteatajate tiim on aastate pikkuse uurimistöö tulemusena lõpule viinud revolutsioonilise avastuse, mis puudutab inimese haistmisaistingu tööpõhimõtteid. Teadlased said detailselt kaardistada, kuidas rohkem kui tuhat erinevat haistmisretseptorit meie ninas organiseeritud on, avastades samas, et see süsteem on palju keerulisem ja paremini planeeritud kui varasemate uuringute põhjal arvati.

Haistmine on üks inimese tähtsamaid meeltest, mis mõjutab otseselt maitset, emotsioone, mälestusi ja isegi ohu tajumist. Siiski jäi täpne mehhanism, mille kaudu aju haistmissignaale tuvastab ja töötleb, teadlastele pikkade aastate jooksul suure saladusena. Nüüd avaldab Harvardi uuringute rühm esmakordselt tervikpildi sellest, kuidas need tuhanded retseptorid ninas organiseeritud on ja kuidas nad omavahel suhtlevad.

Uuringust selgus, et haistmisretseptorite paigutus on disainitud üliefektiivselt, kusjuures erinevad kemotajad asuvad spetsiifilistes kohtades ninas. See organisatsioon võimaldab meil eristada paljusid erinevaid haiste ja reageerida neile kiiresti ja täpselt. Uuringute autorite sõnul avab see avastus täiesti uued võimalused haistmisseotud haiguste ja neurolingvistika uurimiseks.

Teadlased loodavad, et nende kaardistamine saab tulevikus aluseks paremate ravi- ja diagnostikaviisidega seotud uuringutele, mis võivad aidata inimestel, kes on kaotanud haistmismeeluse näiteks koroonaviiruse või Parkinsoni tõve tagajärjel.