Harri Tiido: mida tähendab Hiina moraalne realism tegelikult?

Harri Tiido analüüsib Hiina välispoliitilist käitumist ja nn moraalset realismi. Vaatamata Pekingis öeldule, et Hiina ei soovi maailmas hegemoonset rolli, viitab tegelik käitumine vastupidisele – kontrollile rahvusvaheliste normide ja algoritmide üle.

Diplomaat ja analüütik Harri Tiido vaatleb Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" seekord Hiina välispoliitikat ning selle nn moraalse realismi kontseptsiooni. Küsimus on lihtne: kas Peking tõesti ei taha maailmas juhtrolli, nagu ta ise väidab?

Sõnad ja teod

Tiido hinnangul tuleb Hiina ametlike seisukohtade ja tegeliku käitumise vahele tõmmata selge joon. Peking kordab regulaarselt, et ei soovi hegemooniks saada ning austab teiste riikide suveräänsust. Ometi viitavad nii Hiina rahvusvahelise mõju laiendamine, digiplatvormide eksport kui ka normide kujundamine hoopis teistsugusele ambitsioonile.

Tiido märgib, et Hiina tegelik eesmärk näib olevat juhtroll mitte klassikalise sõjalise või koloniaalse hegemoonia kaudu, vaid läbi rahvusvaheliste normide ja algoritmide kontrolli. See on pehmem, ent mitte vähem tõhus viis globaalset korda enda kasuks vormida.

Miks see Eestile korda läheb

Väikeriigi perspektiivist on see areng oluline. Kui rahvusvahelised reeglid ja digitaristusse põimitud algoritmid hakkavad peegeldama ühe suurriigi väärtusi ja huve, siis muutub ka väikeste demokraatlike riikide liikumisruum kitsamaks. Seetõttu on Hiina välispoliitika mõistmine Eestile strateegiliselt relevantne, mitte pelgalt akadeemiline harjutus.