Harri Tiido: kas tänapäev sarnaneb maailmaga enne Esimest maailmasõda?

Eesti diplomaat ja analüütik Harri Tiido võrdleb tänast geopoliitilist olukorda perioodiga enne Esimest maailmasõda, tuginedes Yale'i ajaloo professori Odd Arne Westadi uuele raamatule. Tiido toob välja hirmutavaid sarnasusi: suurriikide vastastikuste süüdistuste kuhjumine, rahvusluse tõus ja kaubandussõjad meenutavad 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse maailma.

Eesti diplomaat Harri Tiido analüüsib oma saate «Harri Tiido taustajutud» uusimas osas, mil määral sarnaneb tänane maailm perioodiga vahetult enne Esimest maailmasõda, ja leiab mitmeid murettekitavaid paralleele.

Westadi hoiatus ajaloost

Tiido tugineb Yale'i ülikooli ajaloo professori Odd Arne Westadi 2024. aastal ilmunud raamatule «The Coming Storm. Power, Conflict and Warnings From History», milles Westad väidab, et maailm on astumas ajastusse, kus mitu suurriiki võistlevad ülemvõimu pärast erinevates valdkondades, tuumatehnoloogia, tehisintellekt ja kosmoseuurimine. Kaubandus, mis eelmistel põlvkondadel muutus järjest vabamaks, on nüüd üha enam piiratud ja habras, suurriikide vahel puhkevad kaubandussõjad.

See uus maailm meenutab olulisel määral maailma sajand tagasi, 19. sajandi teisest poolest kuni 1914. aastani, mil suurriigid põrkusid omavahel, rahvuslus ja populism olid tõusuteel ning paljudele tundus, et globaliseerumine pole neile midagi head toonud. Ka peamiste teemade seas figureerisid immigratsioon ja terrorism.

Paralleelid suurriikide vahel

Tiido toob Westadi analüüsile tuginedes välja kaasaegsete suurriikide ajaloolised analoogid. Hiina mängib praegu rolli, mida täitis sajand tagasi Saksamaa, jõudsalt suurriigi staatusesse murdev riik. USA on sarnane Suurbritanniaga, vaibuvast hegemooniast loobuv jõud, kes ei soovi enam kanda oma staatuse säilitamise kulutusi. Venemaa sarnaneb lagunevale Austria-Ungari impeeriumile, mis üritab jääda oluliseks mängijaks, ning India võib olla võrreldav tolleaegse Prantsusmaaga.

Tiido märgib, et Xi Jinping ei varjagi oma põlgust demokraatide, ärijuhtide ja üliõpilasaktivistide suhtes, sarnaselt keiser Wilhelmile. Hiina Kommunistliku Partei eliit käitub üha enam nagu Saksa junkrite klass, samastades oma vaated rahva huvide ja arvamusega.

Vladimir Putini puhul rõhutab Tiido, et Venemaa juht pole kunagi olnud kommunist, tema ideoloogia on ultrakonservatiivne vene rahvuslus ja püüdlus taastada Vene impeeriumi. Ohtlikuim on siinkohal ettearvamatuse tegur: Putinil puuduvad nii ressursid kui intellektuaalne teravus oma suuruse saavutamiseks, kuid tal on udune ettekujutus «Vene maailmast», mis vajab taastamist.

Süüdistused ja väärarvutused

Tiido sõnul on praeguse aja üks hirmutavamaid sarnasusi sada aastat vanuse maailmaga suurriikide vastastikuste süüdistuste kuhjumine, eelkõige USA ja Hiina suhetes. Nagu enne Esimest maailmasõda, nii ka praegu puudub paljudel juhtidel sõjakogemus, mistõttu ollakse altid nägema sõda või selle ohtu oma probleemide lahendusena, mõistmata täielikult tagajärgi.

Tiido lisab Westadi hinnangule ka USA praegused sõjalised operatsioonid Iraani vastu koos Iisraeliga, kus puuduvad selged strateegilised eesmärgid ning Donald Trumpi käitumine on olnud ülbe ja infantiilne.

Mida see tähendab?

Westadi järeldus on, et sõjale on vaja alternatiive, aga millised need peaksid olema, on eraldi küsimus. Tiido nõustub, et tänapäeval peavad vähesed juhid sõda parimaks lahenduseks, kuid sõda võib alguse saada arusaamatustest või valest arvutusest. Maailm liigub rahvusvahelise poliitika vormi poole, mida pole nähtud enam kui sajand, ning see peaks olema kõigile hoiatav signaal.