Harno: Eesti riigieksamitulemused püsivad stabiilsed, kuid venekeelsete laste matemaatikalõhe kasvab

Haridus- ja noorteameti (Harno) andmetel on 2025. aasta riigieksamite tulemused eelmise aastaga võrreldes suures osas sarnased, enamikus ainetes on keskmine punktisumma tõusnud või jäänud samaks. Muret tekitab kitsa matemaatika eksami tulemuse langus 3,7 punkti võrra ning süvenev lõhe eesti- ja venekeelsete laste matemaatikaeksami tulemuste vahel, mis on kasvanud 12,49 protsendipunktini.

Haridus- ja noorteamet (Harno) avaldas 2025. aasta riigieksamite koondtulemused, mille kohaselt on tänavu eksameid sooritanud kokku 12 391 eksaminandi, seda 700 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Neist 9790 on gümnaasiumiõpilased, 1953 kutseõppeasutuste õpilased ja 716 on keskhariduse varem omandanud.

Üldpilt: stabiilsus, aga matemaatikas langus

«Selleaastased riigieksamite tulemused on suures osas sarnased eelmise aastaga ning olulisi muutusi ei ole. Üldiselt on täheldatav kerge stabiilne tõusutrend, kuid käesoleval aastal langes kitsa matemaatika eksami tulemus 3,7 punkti võrra,» ütles Harno hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar. Ta lisas, et valemilehe lisamine eksamivihikusse ei toonud eeldatud tulemuste paranemist: «See kinnitab, et määravam on siiski oskus valemeid mõista ja õigesti rakendada.»

Kitsa matemaatika eksami tegi 4855 ja laia matemaatika eksami 5670 eksaminandi. Kitsa kursuse eksami keskmine tulemus on 35,4 punkti ning laia kursuse oma 59,2 punkti. Laia kursuse tulemus tõusis eelmise aastaga võrreldes 0,9 punkti, kitsa kursuse tulemus aga langes 3,7 punkti.

Kokku saavutas sel aastal riigieksamil 100 punkti 81 õpilast (eelmisel aastal 85). Kõige enam täispunktide saajaid matemaatikas tuli Gustav Adolfi gümnaasiumist (10), järgnesid Hugo Treffneri gümnaasium (7) ja Tallinna reaalkool (6).

Venekeelsete laste tulemuste lõhe kasvab

Harno suurimaks murekohaks on üha suurenev erinevus eesti- ja venekeelsete laste matemaatikaeksami tulemuste vahel. «Nii nagu eelmisel aastal, on ka nüüd murettekitav aina suurenev lõhe vene- ja eestikeelsete laste matemaatika eksami tulemuste vahel. Soorituskeele lõikes suurenes eesti ja vene keeles sooritanute vahe 12,49 protsendipunktini,» ütles Ilosaar. Ta rõhutas ka, et alla poole eesti keele teise keelena sooritanud õpilastest saavutas B1-keeletaseme.

Ilosaar tõi välja ka polariseerumise probleemi põhikooli matemaatikaeksamil: ligi kolmandik eksaminandidest saavutas 90-100 protsendipunkti, samal ajal kui ligi veerand jäi alla 50 protsendi. «See polariseerumine on murettekitav,» sõnas ta, lisades, et probleemide süvaanalüüsiks oleks vaja põhjalikku uuringut õpetajate profiilide ja metoodikate kohta.

Lahendus peitub õpetajate koolituses

Haridusministeeriumi õppekava valdkonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann rõhutas, et matemaatika õpetamisel on võtmetähtsusega õpetaja kompetentsus ja metoodika. «Meie saame eksamitulemusi parendada õpetajaid koolitades. Samas teame, et õpetajatele on väga keeruline õpetada uusi meetodeid, kui talle on kinnistunud vanad meetodid,» ütles ta. Liiv-Tellmann lisas, et olulist rolli mängivad ka kool ise ning lapsevanematega tehtav koostöö.

Keeleeksamid ja inglise keel

Inglise keele riigieksamil osales 5384 eksaminandi ning eksami keskmine tulemus oli 70,4 punkti, praktiliselt sama kui eelmisel aastal (70,5). Kokku 84,2 protsenti eksamitegijatest saavutas õppekavas oodatud B1- või B2-keeletaseme. Rahvusvahelisel Cambridge C1 Advanced eksamil osales 4920 õpilast, kellest 92,5 protsenti saavutas C1 või kõrgema taseme, see näitab, et märkimisväärne osa õpilasi ületab gümnaasiumi lõpuks õppekavas seatud eesmärgi.

Ilosaar juhtis tähelepanu ka kirjutamisoskuse probleemile: «Inglise keele eksami tulemuste põhjal võib öelda, et kuulamine ja rääkimine on õpilastel heal tasemel, aga kirjutamine nõuab arendamist. Sama kehtib ka eesti keele eksami puhul: soovime arutlemist, aga saame kirjeldamist-jutustamist.»