Harjumaal vajab õppekohta sadu põhikoolilõpetajaid

14. septembri seisuga on Eestis 462 põhikooli lõpetanud noort, kellel puudub kinnitatud õppekoht. Haridus- ja Teadusministeerium rõhutab, et õppimiskohustus kehtib ka pärast kooliaasta algust ning omavalitsused tegelevad aktiivselt lahenduste leidmisega.

Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel on 14. septembri seisuga Eestis endiselt 462 tänavu põhikooli lõpetanud noort, kellel ei ole kinnitatud õppekohta gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kuigi valdav osa ligikaudu 15 000 lõpetajast on haridusteed jätkanud, on sügisese kooliaasta alguses veel sadu õpilasi, kelle edasine õppekorraldus on lahtine.

Kõige suurem hulk koolikohata noori elab Harjumaal, kus vastav näitaja ulatub 322 õpilaseni. Samas on piirkondi, kus olukord on vastupidine: näiteks Saaremaal on kõik õppimiskohustuslikud põhikoolilõpetajad juba oma õppekohad leidnud.

Uus õppimiskohustus toob kitsaskohad esile

Alates tänavusest õppeaastast kehtib Eestis alla 18-aastastele noortele õppimiskohustus. See tähendab, et põhihariduse omandamise järel peab noor jätkama õpinguid kesk- või kutsehariduses. Varasematel aastatel puudus riigil ja omavalitsustel täpne ülevaade noortest, kes pärast põhikooli õpingutega ei jätkanud; prognooside kohaselt jäi varem igal aastal umbes 1500 noort ilma edasise haridusteeta, kellest osa langes koolist välja ja osa ei asunudki edasi õppima.

Ministeeriumi esindajad märgivad, et äsja kehtestatud õppimiskohustus aitas tuvastada need noored, kes varem oleksid haridussüsteemist välja jäänud. See on võimaldanud kohalikel omavalitsustel ja riigil sihipärasemalt sekkuda.

Lahendused on endiselt võimalikud

Kooliaasta algus ei tähenda, et uksed õppima asumiseks oleksid suletud. Kutsekoolides on endiselt avatud järelvastuvõtud mitmetele erialadele. Samuti on neile, kes pole valmis tavapärases gümnaasiumis või kutsekoolis jätkama, loodud ettevalmistav õpe, kus on võimalik täiendada eesti keele oskust, tasandada õpilünki ning saada tuge edasiste valikute tegemisel.

Ministeerium kutsub kõiki noori ja nende peresid, kellel on õppekohaga probleeme, võtma ühendust elukohajärgse valla või linna haridusspetsialistidega. Omavalitsustel on kohustus aidata kaardistada vabu kohti mitte ainult oma haldusterritooriumil, vaid vajadusel ka riigikoolides või teiste omavalitsuste õppeasutustes.