Harjumaa elanike arvu kasv ei kajastu uues kiirabihankes

Sotsiaalministeeriumi plaanitav kümnendipikkune kiirabihange jätab Põhja-Eesti brigaadide arvu samaks, kuigi piirkonna elanikkond on kasvanud 67 000 inimese võrra. Tallinna linn hoiatab, et see otsus võib oluliselt halvendada meditsiinilise abi kättesaadavust pealinnas ja selle lähiümbruses.

Sotsiaalministeerium valmistab ette uut kiirabiteenuse hanget, mis peaks kehtima järgmised kümme aastat. Plaanitud muudatused aga ignoreerivad Harjumaa ja Tallinna demograafilist arengut, kus elanike arv on viimastel aastatel suurenenud 67 000 inimese võrra. Sõltumata sellest kasvust näeb kavandatav hange ette brigaadide arvu säilitamist tasemel, mis kehtis üle kümne aasta tagasi.

Tallinn peab igapäevaselt toime tulema nii linnaelanike kui ka pealinna ümbritsevate valdade vajadustega, mida tuntakse kuldse ringina. Kuna suur osa uutest elanikest on kolinud just neisse valdadesse, koormab see otseselt pealinna päästeressursse. Olukorras, kus kiirabibrigaadid peavad sõitma linna piiridest välja, tekib Tallinnas ohtlik vaakum, kus elutähtis abi võib abivajajani jõuda viivitusega.

Tallinna linnavalitsuse liige Riina Solman on plaani kohta esitanud märkusi. Tema hinnangul on Põhja regioonis elaniku kohta planeeritud märgatavalt vähem kiirabibrigaade kui teistes Eesti piirkondades.

«See vähendab piirkonna suhtelist kiirabivõimekust ning võib tippkoormuse, suurõnnetuse või kriisi korral halvendada abi kättesaadavust ja pikendada reageerimisaega,» selgitas Solman. Probleemide lahendamiseks on ta pöördunud sotsiaalminister Karmen Jolleri poole, nõudes teenuse planeerimisel tegeliku rahvaarvu arvestamist.