Harju maakohus mõistis Vene luurele töötanud mehe kuueks aastaks vangi

Harju maakohus karistas kuueaastase vangistusega Eesti ja Venemaa topeltkodanikku Edgar Mukhanovi, kes kogus Vene sõjaväeluure GRU ülesandel Eestis ja Lätis teavet NATO ning kaitseväe rajatiste kohta.

Harju maakohus langetas esmaspäeval otsuse kriminaalasjas, kus Eesti ja Venemaa topeltkodanik Edgar Mukhanov tunnistati süüdi Eesti riigivastases luuretegevuses. Mees kogus Vene Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Peavalitsuse ehk GRU heaks teavet kaitseväe ja NATO vägede kohta, tegutsedes korduvalt nii Eestis kui ka Lätis.

Kohtumenetluse käigus selgus, et Mukhanov asus koostööle GRU ohvitseri Roman Izotikoviga hiljemalt 2023. aasta detsembris. Vene luure huviorbiiti sattus mees peamiselt oma töö tõttu, mis eeldas tihedat piiriületust. Kuna Mukhanov tegeles transpordilogistikaga, muutus tema sissetulek sõltuvaks piiriülesest liikumisest, mida Vene eriteenistused oskuslikult ära kasutasid.

Luuretegevuse tagamaad

Süüdistuse kohaselt külastas Venemaal elav Mukhanov Eestit ja Lätit. GRU andis talle otsese ülesande kaardistada kaitseväe tehnika, rajatiste ning NATO vägede liikumist, pöörates erilist tähelepanu Võrus asuvatele objektidele. Mees hoidis luureohvitseriga kontakti ning kohtus temaga korduvalt Venemaa pinnal kuni oma kinnipidamiseni tänavu mais.

Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Taavi Narits selgitas, et Vene eriteenistused kasutavad piiriülese transpordiga tegelevaid inimesi sageli oma «silmade ja kõrvadena» Eestis. „Inimeste- ja kaubaveoga tegeleva Mukhanovi sissetulek sõltus piiriületustest, mistõttu GRU üheks hoovaks oli motiveerida teda koostööle lubadusega probleemidevabast piiriületusest,“ märkis Narits. Tema sõnul on kaitsepolitsei eesmärk selliste agentide tegevus neutraliseerida, et hoida Vene sõjaväeluure Eesti suunal võimalikult teovõimetuna.

Prokuratuuri resoluutne seisukoht

Prokurör Margaret Beres rõhutas, et tegemist on julgeolekut otseselt ohustava tegevusega, mille eest kohus on seni määranud eranditult rangeid karistusi. „Vene sõjaväeluure ülesandel Eesti ja liitlaste kaitsevõime kaardistamine on julgeolekule märkimisväärne oht,“ sõnas Beres. Süüdistatav varjas teadlikult oma sidemeid välisluurega ning pidi olema teadlik oma tegude kahjulikust mõjust Eesti julgeolekule.

Kaitsepolitsei rõhutab, et igasugune infovahetus Vene jõustruktuuridega, isegi kui tegemist on avaliku teabega, on kriminaalkorras karistatav ja ohtlik.