Harju maakohus mõistis prokurör Eve Soostari dokumendi võltsimises süüdi

Harju maakohus tunnistas prokurör Eve Soostari süüdi ametiisikuna dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises, määrates talle kuuekuulise tingimisi vangistuse üheaastase katseajaga. Kohus mõistis ta õigeks kõigis tsiviilhagiga seotud süüdistustes. Kohtuotsus ei ole jõustunud.

Harju maakohus mõistis teisipäeval, 14. juulil 2026, prokurör Eve Soostari süüdi ametiisikuna dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises. Karistuseks määras kohus kuuekuulise tingimisi vangistuse üheaastase katseajaga.

Millest Soostari süüdistati

Soostarit süüdistati neljas episoodis: tsiviilhagi võltsimises ja selle kasutamises ning kokkuleppemenetluse nõusoleku vormi võltsimises ja kasutamises. Kohus mõistis ta õigeks mõlemas tsiviilhagiga seotud punktis, kohtu hinnangul ei ole tsiviilhagi seaduse mõttes dokument ning seetõttu ei vasta selle võltsimine etteheidetud kuriteokoosseisule. Prokuratuur loobus kohtuvaidluse käigus ka süüdistusest võltsitud tsiviilhagi kasutamises.

Süüdi tunnistati Soostar kokkuleppemenetluse nõusoleku vormi võltsimises. Kohus leidis, et see vorm on seaduse mõttes dokument ning tõendid kinnitavad: Soostar asendas kriminaaltoimikus kannatanu allkirjastatud keeldumise enda koostatud nõusolekuga ja kasutas seejuures varasema dokumendi digitaalallkirja kinnituslehte.

Kohtu põhjendused

Kannatanu kinnitas kohtule, et allkirjastas selles asjas vaid kaks nõusolekuvormi, 17. detsembril 2023 eitava ja 31. oktoobril 2024 jaatava. Soostari väide, et nende kahe dokumendi vahepeal eksisteeris veel üks nõusolekuvorm, mis hiljem kadus, jäi kohtu silmis ebausutavaks.

Kohus tuvastas ka võltsimise eesmärgi: Soostar soovis saada õiguse lahendada kriminaalasi kokkuleppemenetluses, mis on väiksema töömahuga menetlusliik.

Karistus ja kulud

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Soostar peab tasuma 1419 eurot sundraha. Kuna kohus mõistis ta neljast süüdistusepisoodist kahes õigeks ja kahes süüdi, jääb pool kaitsekuludest riigi kanda. Kohus luges mõistlikuks kaitsjatasuks 43 128 eurot, millest riik hüvitab 21 564 eurot.

Kohtuotsuse saab edasi kaevata.