Harju maakohus mõistis Narva objekte luuranud mehe neljaks aastaks vangi

Harju maakohus karistas nelja-aastase vangistusega Eesti ja Venemaa topeltkodanikku Nikita Kuzminit, kes tegutses Vene luureteenistuse heaks. Kuzmin kogus luureülesandel teavet Narva linnas asuvate militaar- ja tsiviilobjektide kohta.

Harju maakohus karistas kokkuleppemenetluses nelja-aastase reaalse vangistusega Nikita Kuzminit, keda süüdistati Eesti-vastases luuretegevuses. Süüdistuse kohaselt asus mees Vene Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Peavalitsuse (GRU) ohvitseriga koostööd tegema hiljemalt 2024. aastal, elades sel ajal Venemaal.

Kuzmini ülesanne oli koguda teavet Narvas ja selle vahetus läheduses asuvate sihtmärkide kohta. Tegemist oli nii militaar- kui ka tsiviilobjektidega.

Luuretegevuse ohtlikkus

Riigiprokurör Margaret Beres rõhutas, et selline tegevus on Eestis rangelt karistatav. «Igasugust Eestist kogutud infot võib Venemaa kasutada Eesti julgeoleku kahjustamiseks. Seetõttu suhtume riigivastaste kuritegude uurimisse, kohtu ette viimisesse ja karistuste taotlemisse resoluutselt,» märkis prokurör.

Kaitsepolitseiamet on varasemalt korduvalt hoiatanud Venemaale õppima asumisega kaasnevate riskide eest. Ameti peadirektori asetäitja Taavi Narits selgitas, et värbamisprotsessid toimuvad sageli juba ülikoolide tasandil.

Värbamine kõrgkoolis

«Venemaa kõrgkoolides töötavad Venemaa eriteenistuste kattealused ohvitserid, kelle üheks ülesandeks on värvata välistudengeid, kellel ei ole lääneriikidesse reisimisel piiranguid,» selgitas Narits. Tema sõnul on Venemaa riigi rahastatud õpe tihti seotud hilisemate nõudmistega koostööks, mille eiramisel võib tudeng ootamatult sattuda hoopis sõjarindele.

Eesti ametiasutused ei soovita Venemaale reisida ega seal õppida. Ametkondade hinnangul pole Venemaa õigusriik, mistõttu võivad seal kohaldatavad seadused olla ettearvamatud ning Eesti elanike kinnipidamine on tõsine oht. Eeluurimist juhtis süüasjas Riigiprokuratuur ja viis läbi Kaitsepolitseiamet.