Haridusminister Kristina Kallas: tehisintellekt tõstab õpetajate rolli Eesti koolides

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas intervjuus, et tehisintellekti levik ei vähenda vajadust õpetajate järele, vaid muudab nende rolli mentorluse suunas. Samuti kinnitas minister, et septembris leiavad kõik õpilased Eestis endale õppekoha.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas lükkas ümber mured, justkui jääksid õpilased uue kooliaasta alguses õppekohtadeta. Kuigi esimese eelistuse kooli ei pruugi kõik soovijad pääseda, on vabu kohti riigis piisavalt ning keegi õppeta ei jää.

Eestikeelsele õppele ülemineku keerukus

Minister tunnistas, et üleminek eestikeelsele õpetusele on olnud väljakutseterohke, eriti õpetajate ettevalmistuse osas. Tema sõnul ei piisa vaid keeleoskusest, õpetajatel on vaja spetsiifilisi oskusi, et toetada muukeelseid õpilasi. Need pädevused vajavad omandamiseks aega, mistõttu on esimese perioodi raskused olnud ootuspärased. Kallas rõhutas, et järjepidevus reformi elluviimisel on võtmetegur, mis hakkab lähiaastatel vilja kandma.

Hariduse tulevik aastani 2061

Vaadates 35 aastat ette, aastasse 2061, näeb Kallas Eesti haridussüsteemis suuri muutusi. Tema hinnangul liigub koolisüsteem personaalsema õppekorralduse ja väiksemate klasside suunas. Tehisintellekti võidukäik muudab õpetaja kui aineõpetaja rolli, üha olulisemaks saab pedagoogi kui mentori ülesanne.

„Tehisintellekti ajastul on vaja, et lapsed omandaksid lisaks baasteadmistele meeskonnatööoskuse, kriitilise mõtlemise ja analüüsivõime. Seda saab teha ainult väiksemates rühmades,“ selgitas Kallas. Minister prognoosib, et tehnoloogia ei asenda õpetajat, vaid suurendab nõudlust kvalifitseeritud pedagoogide järele. Samuti usub ta, et õppetöö muutub ajas paindlikumaks, toimudes üha enam väljaspool tavapäraseid klassiruume, näiteks looduses või muuseumides.