Haridusminister: Eesti peab liikuma ühtsele koolisüsteemile

Haridusministeerium hindab käesolevat õppeaastat rahulikumaks teiseks aastaks eesti keeles õpetamise ülevaatuses. Siiski jäävad lahendamata tõsised probleemid, sealhulgas õpetajate puudus ja eesti koolide valmimatusest venekeelsete õpilaste vastuvõtmiseks.

Käesolev õppeaasta jõuab lõpule ajal, mil Haridusministeerium hindab eesti keelele ülevahetamise protsessi teist aastat positiivsemalt kui esimest. Üleminek on kulgenud rahulikumalt, kuid seisab ees mitmeid lahendamata väljakutseid, mis vajavad kiiret tähelepanu.

Probleemidest märkimisväärseimad on õpetajate kriitiliselt madal arv ja eesti koolide puudulikud ressursid. Paljud õppeasutused käitlevad olukorda, kus kvalifitseeritud pedagooge lihtsalt ei jätku, eriti keele- ja loodusteaduste valdkonnas. See oht otseselt mõjutab õpikvaliteeti ja õpilaste haridustulemusi.

Teine kriitiliselt oluline teema on eesti koolide ettevalmistamatus venekeelse rahvastiku lastest tuleneva õpilaskonna kasvu jaoks. Paljud haridusasutused pole ressursse ega põhimõtteid kohandanud, et pakkuda tõhusalt integreerivat ja kaasavat keskkonda, mis toetaks mitmekeelsete õpilaste edukust.

Haridusministeeriumi sõnumiks on vajadus liikuda suurema ühtsuse poole eesti haridussüsteemis. See hõlmab süsteemse investeeringu õpetajate koolitamisse, ressursside jaotamisse ja koolide arenguprogrammidesse, et tagada kõigile õpilastele võrdse kvaliteedi haridus.

Jätkuvad tegevused peaksid keskenduma nii kriitiliste personalireservide kohandamisele kui ka haridusasutuste toetamisele venekeelsete õpilaste ühiskonda kaasamisel, mis on oluline osa eestistumise protsessist.