Haridusministeerium: välismaine veebikool ei vabasta Eestis elavaid lapsi koolikohustusest

Haridus- ja Teadusministeerium selgitab, et Eestis alaliselt elavad lapsed peavad õppima kohalikus haridussüsteemis. Pelk välismaise e-kooli nimekirjas olemine ei täida seadusejärgset koolikohustust, kuna kohalikud omavalitsused peavad suutma õppetööd kontrollida.

Eestis alaliselt elavad alla 18-aastased lapsed ja noored on kohustatud omandama haridust siinses süsteemis, mis tähendab kohalikus koolis käimist või kooli poolt korraldatud õppes osalemist. Haridus- ja Teadusministeerium rõhutas hiljutisel teabepäeval, et välismaise õppeasutuse, sealhulgas välismaiste veebikoolide külastamine ei vabasta lapsevanemaid ega lapsi Eesti koolikohustusest.

Järelevalve tagamine on keeruline

Teema tõstatus vajadusest selgitada, kuidas tõlgendada koolikohustuse täitmist olukorras, kus pered eelistavad distantsõpet välisriigist. Tartu linnavalitsus pöördus ministeeriumi poole selgitustaotlusega, kuna kehtivates seadustes ei ole see nõue otsesõnu kirjas, kuid praktikas on tekkinud küsimusi selle jõustamise osas.

Ministeeriumi peaekspert Marika Peekmann selgitas, et nõue tuleneb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning haridusseaduse tervikust. Tema sõnul on koolikohustuse üks eesmärke tagada, et kohalikul omavalitsusel oleks reaalne ülevaade noorte haridustee kulgemisest.

«Seadus ei võimalda koolikohustust täidetuks lugeda vaid selle põhjal, et laps on kirjas mõnes välismaises õppeasutuses. Kui aktsepteeriksime välismaist kaugõpet piisava alusena, ei suudaks omavalitsus kontrollida, kas laps tegelikult õpib, millises mahus seda tehakse, kas õppesisu vastab nõuetele ja kas haridustee pole katkenud,» põhjendas Peekmann.

Reformi eesmärk on selgus

Ministeeriumi hinnangul on Eesti riigil võimatu automaatselt hinnata välismaiste veebikoolide õppekavade kvaliteeti, nende õiguslikku staatust või reaalset õppekorraldust. Selline olukord tooks kaasa riski, kus koolikohustus on täidetud vaid formaalselt, kuid sisuline haridus jääb kontrollimata.

Alates käesolevast õppeaastast kehtib Eestis laiendatud koolikohustus, mis tähendab, et noored peavad pärast põhikooli lõpetamist jätkama õpinguid gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või muus vormis kuni 18-aastaseks saamiseni. See kohustus on universaalne ning erandid kehtivad vaid seadusega ettenähtud juhtudel, näiteks välisriikide diplomaatide laste puhul.