Haridusministeerium seab kahtluse alla 14-aastaste õiguse avalikke koosolekuid korraldada

Justiits- ja digiministeeriumi koostatud korrakaitseseaduse eelnõu soovib lubada juba 14-aastastel noortel avalikke koosolekuid korraldada, kuid haridus- ja teadusministeerium leiab, et muudatuse põhjendused on puudulikud. Ministeeriumi hinnangul ei piisa argumendist, et 14-aastane on karistusõiguslikult vastutav, koosoleku korraldamine nõuab ka riskihindamise oskust ja suure inimhulga juhtimist.

Justiits- ja digiministeeriumi koostatud eelnõu tahab alandada avaliku koosoleku korraldaja vanuse alammäära seniselt 18 eluaastalt 14 peale, andes noortele suurema võimaluse meeleavaldusi ja muid avalikke kogunemisi ise korraldada. Haridus- ja teadusministeerium eelnõuga täielikult ei nõustu.

Kristina Kallas allkirjastatud kooskõlastuskirjas möönab ministeerium küll, et noorte suurem kaasamine ühiskonnaellu on põhimõtteliselt tervitatav, kuid lisab, et eelnõus toodud põhjendused jäävad liiga õhukeseks. Praegune eelnõu tugineb peamiselt argumendile, et 14-aastane on niigi karistusõiguslikult vastutav. Ministeeriumi silmis ei ole see piisav.

Rohkem kui juriidiline vastutus

Korraldaja peab oskama hinnata võimalikke riske, tagada osalejate ohutuse ja hallata suurt inimhulka, oskused, mis ei teki automaatselt koos kriminaalse süüvõime eaga.

Argumendi toetuseks viitab ministeerium arengupsühholoogiale. 14-18-aastaseid noori mõjutavad eakaaslased tugevamini kui täiskasvanuid ning nende võime hinnata oma tegude pikaajalisi tagajärgi on veel kujunemisjärgus. Ministeerium soovitab, et eelnõu seletuskirjas selgitataks põhjalikumalt, miks peetakse just 14. eluaastat sobivaks piiriks.