Haridusministeerium plaanib kaotada koolide automaatse rahastuskoormuse omavalitsustele

Haridus- ja teadusministeerium soovib muuta kehtivat rahastusmudelit, mille kohaselt peavad omavalitsused automaatselt katma teiste valdade koolide tegevuskulusid. Uus süsteem eeldaks omavalitsustevahelisi lepinguid.

Haridus- ja teadusministeerium on esitanud kooskõlastamiseks eelnõu, mis muudaks Eesti haridussüsteemi rahastamispõhimõtteid. Plaanitav muudatus kaotaks omavalitsuste kohustuse automaatselt kanda teise valla või linna munitsipaalkoolide tegevuskulusid, kui seal õpib nende elukohast pärit laps.

Praeguse korra järgi on õpilase elukohajärgne omavalitsus sunnitud osalema naabervalla kooli ülalpidamiskulude katmises. See kehtib ka juhul, kui koduvallal on olemas oma kool, kus õppekoht oleks tagatud. Tegevuskulude alla liigituvad näiteks kommunaalkulud, koolihoone hooldus ja muud igapäevased kulutused, mida riiklik haridustoetus ei kata.

Veikko Luhalaid, Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor, tõi välja, et praegune süsteem tekitab osadele omavalitsustele topeltkoormuse. Väiksemad vallad, kelle õpilased lahkuvad naabervalla suuremasse kooli, peavad jätkuvalt ülal pidama oma koolihoonet, kuid peavad samal ajal hüvitama teiste koolide tegevuskulusid.

«Omavalitsuste seisukohad on erinevad,» märkis Luhalaid. Ta selgitas, et piirialadel asuvad koolid, mis meelitavad õpilasi naabervaldadest, on praeguse süsteemiga rahul. Nende jaoks tagab automaatne makse vajaliku lisarahastuse, mis aitab katta näiteks õpetajate palku.

Uue ettepaneku kohaselt peaksid omavalitsused sõlmima omavahelised lepingud, et reguleerida koolikohtade ja nendega kaasnevate kulude jagamist. Automaatne maksekohustus asenduks seega läbirääkimistel põhineva kokkuleppega.