Haridusministeerium plaanib Eestis gümnaasiumite sisseastumise ajakava muuta

Haridus- ja Teadusministeerium soovib kehtestada uue korra gümnaasiumitesse ja kutsekoolidesse astumiseks, et õpilased saaksid eksamitulemuste selgudes oma valikuid paremini kaaluda. Koolijuhtide hinnangul võib uus kord märgatavalt kasvatada õppeasutuste töökoormust.

Haridus- ja Teadusministeerium on koostanud eelnõu, mille eesmärk on korrastada gümnaasiumide ja kutsekoolide vastuvõtuprotsessi üle Eesti. Plaani kohaselt tohiksid koolid vastuvõtukatseid alustada alles kaheksandal tööpäeval pärast põhikooli viimast lõpueksamit. Lisaks on ministeerium teinud ettepaneku esitada õppima asumise avaldused 9. juuniks.

Koolijuhtide ühendus on ettepanekule vastuseisu väljendanud, viidates asjaolule, et see lühendab vastuvõtuks vajalikku aega ja suurendab koolide administratiivset koormust. Ülle Matsin, ministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja, kinnitas, et eelnõu on alles aruteluetapis ning ministeerium on valmis koolide tagasisidega arvestama.

Muudatuse eesmärk on õpilaste huvide kaitse

Matsini sõnul ajendas muudatust soov vältida olukorda, kus õpilased peavad otsuseid langetama kohe pärast eksamitulemuste selgumist. „See võis jätta õpilased olukorda, kus nad ei saanud madalamate tulemuste korral oma avaldustega enam midagi ette võtta,“ selgitas ta.

Ministeeriumi nägemuses peab õpilasel jääma aega eksamitulemuste analüüsimiseks ja vajadusel avalduste korrigeerimiseks. Matsin rõhutas, et ministeerium on avatud aruteluks selle üle, kui pikk see vaheperiood täpselt peaks olema, et protsess oleks sujuv nii õpilastele kui ka koolidele.

Vaidlused ettevalmistava õppe ümber

Kriitikat on pälvinud ka ministeeriumi plaan lükata ettevalmistavasse õppesse vastuvõtu algus seniselt 1. juulilt 1. septembrile. Kutseõppe edendamise ühing on märkinud, et see jätaks gümnaasiumi- või kutsekoolikohata jäänud noored kogu suveks teadmatusse. Samuti on puuetega inimeste koda juhtinud tähelepanu, et toevajadusega noorte haridustee planeerimine nõuab pikemat ettevalmistust.

Matsin selgitas, et ettevalmistava õppe eesmärk on aidata õpilasi, kes vajavad täiendavat tuge, et leida nende võimetele vastav kutseõppekava. Ministeerium on juba avanud lisaks kolmanda taseme kutseõppekavasid, mis on suunatud toevajadusega õppijatele. „Ettevalmistava õppe eesmärk on ületada takistusi, mis segavad õppima asumist, ja see peaks olema koht, kuhu suundutakse pärast kõigi muude võimaluste kaalumist,“ lisas ta.

Tulevikus plaanib ministeerium vastuvõtuprotsessi kiirendada e-eksamitele üleminekuga. Järgmisel õppeaastal ootab ees eesti keele teise keelena ja inglise keele e-eksamite juurutamine, mis peaks võimaldama eksamitulemusi kiiremini kätte saada ja seeläbi sisseastumise ajakava paindlikumalt nihutada.