Haridusministeerium kinnitas Eesti koolidele järgmise kolme aasta vaheajad

Haridus- ja Teadusministeerium on määratlenud koolivaheajad järgnevaks kolmeks õppeaastaks, rõhutades vajadust tasakaalustatud õppeperioodide järele. Koolid säilitavad siiski paindlikkuse kehtestada hoolekogu nõusolekul riiklikust graafikust erinevaid puhkeaegu.

Haridus- ja Teadusministeerium kinnitas Eesti üldhariduskoolidele järgmise kolme õppeaasta koolivaheaegade ajakava. Haridusminister Kristina Kallas rõhutas, et vaheajad on planeeritud tasakaalustatult, võttes arvesse nii riigipühi kui ka õppeperioodide kestust.

Esimese, kolmanda ja neljanda koolivaheaja planeerimisel on lähtutud põhimõttest, et koos eelneva nädalavahetusega tekiks õpilastel üheksapäevane puhkeperiood. Õppeaasta jooksul on tagatud vähemalt 175 õppepäeva, mis on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestatud miinimum.

Erandid jõuluvaheajal

Aastatel 2027-2028 kujuneb jõuluvaheaeg tavapärasest pikemaks. Kuna pühad langevad nädala teise poolde, kestab puhkeperiood kokku 18 päeva. Muudel õppeaastatel on jõuluvaheaja pikkuseks koos nädalavahetusega 16 päeva.

Ministeerium on kaalunud ettepanekuid jõuluvaheaja edasiseks pikendamiseks, kuid otsustas sellest loobuda. Pika vaheaja järel on õpilastel raskem koolirutiiniga harjuda ning talvised lühikesed päevad piiravad niigi õues tegutsemist. Puhkeaja pikendamine tähendaks ühtlasi õppepäevade vähendamist suvevaheaja arvelt, mida peetakse ebaotstarbekaks.

Koolidele jääb valikuvabadus

Kuigi riik on kehtestanud üldised raamid, on koolide pidajatel õigus kehtestada õppeasutuses teistsuguseid vaheaegu. Selleks peab ettepaneku tegema kooli direktor ning sellele peab andma nõusoleku hoolekogu. Selline lähenemine võimaldab katsetada erinevaid õppeaasta mudeleid, eeldusel, et täidetud on minimaalsed nõuded vaheaegade kestusele ja arvule.

Avalikkuses on tõusetunud arutelu, kas suvevaheaega võiks lühendada. Ministeerium ise vastavat muudatust ei kavanda, kuid julgustab koole katsetama paindlikumate lahendustega. Praktilised näited sellistest eksperimentidest annavad ministeeriumile sisendit, mida saab kasutada riikliku regulatsiooni võimalikul tuleviku muutmist.