Haridusministeerium kavandab muudatusi gümnaasiumide vastuvõtuprotsessis ja ettevalmistusõppes

Haridus- ja Teadusministeerium plaanib muuta ettevalmistusõppesse vastuvõtmise aegu ja uuendada gümnaasiumide sisseastumise reegleid, et muuta protsess paindlikumaks ning toetada õpilasi, kes vajavad põhikooli järel täiendavat tuge.

Haridus- ja Teadusministeerium on välja töötanud muudatuste paketi, millega soovitakse korrigeerida nii gümnaasiumisse sisseastumise korda kui ka ettevalmistusõppesse võtmise tähtaegu. Ministeeriumi eesmärk on vältida olukordi, kus noored jäävad pärast põhikooli lõpetamist haridussüsteemist välja.

Muudatused ettevalmistusõppes

Praeguse plaani kohaselt lükkub ettevalmistusõppesse vastuvõtmise tähtaeg seniselt 1. juulilt 1. septembrile. Ministeeriumi üld- ja kutsehariduse osakonna juhataja Ülle Matsin rõhutas, et ettevalmistusõpe on mõeldud konkreetse sihtgrupi toetamiseks, mitte tagavaravariantidena koolidele, kuhu õpilane esimese valikuna sisse ei saanud.

«Ettevalmistusõpe on loodud väga keerukate ülesannete lahendamiseks ja individuaalse lähenemise pakkumiseks noortele, kes muidu võiksid haridussüsteemist välja kukkuda,» selgitas Matsin. Tema sõnul vajab seda tuge hinnanguliselt 500-700 noort aastas, tuginedes statistikale, kus varasemalt jäi pärast põhikooli õpingud katkestamata jäänud enam kui 700 noorel.

Uued suunad gümnaasiumi vastuvõtul

Muudatused puudutavad ka üldist sisseastumise korraldust. Alates 2027. aastast saavad õpilased esitada mitmesse kooli kandideerides eelistusi, mida haridusasutused saavad arvesse võtta, ehkki peamiseks valikukriteeriumiks jääb endiselt õpilase tase ja teadmised. Samuti loobutakse fikseeritud kalendrikuupäevadest, sidudes vastuvõtuprotsessi etapid tööpäevadega, et vältida protseduuride sattumist nädalavahetustele.

Lisaks täpsustatakse välisriikidest või rahvusvahelistest õppekavadest Eestisse naasvate õpilaste vastuvõttu. Koolid kohustatakse kehtestama vastuvõtutingimused selliste õpilaste jaoks, et hõlbustada nende liikumist Eesti haridussüsteemi. Erisusi lubatakse edaspidi teha ka erivajadustega laste puhul, et tagada neile võrdsemad võimalused.