Hariduskohustus kuni 18. eluaastani: miks osa noori süsteemist ikkagi kaob?

Tänavune õppeaasta on esimene, mil õppimiskohustus laieneb 18. eluaastani. Ometi jäävad paljud noored endiselt haridusteelt kõrvale, mis nõuab kohalikelt omavalitsustelt ja peredelt senisest aktiivsemat sekkumist.

Alanud kooliaasta tähistab Eestis olulist muudatust: esimest korda peavad kõik noored haridusteed jätkama kuni 18-aastaseks saamiseni. Hoolimata rangematest reeglitest on jätkuvalt noori, kes mingil põhjusel koolist eemale jäävad. Üks neist on Kätlin Jaanus, kes naasis paari-aastase pausi järel Tallinna Vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi õpilaste ridadesse. Pärast põhikooli lõpetamist sukeldus ta omal ajal kohe tööellu, kuid tundis haridustee poolelijätmise pärast aastaid valehäbi. Nüüd, olles kahe poja ema, on ta otsustanud gümnaasiumi lõpetada, leides enda sõnul perekonnalt igakülgset tuge.

Sarnaseid lugusid on koolides teisigi. Raili Veiman, kes on täna samuti täiskasvanute gümnaasiumi õpilane, koges pärast 9. klassi raskusi tavakoolis. Gümnaasiumi 10. klassi poole peal muutus koolis ja kodus valitsenud olukord talle üle jõu käivaks ning õpingud jäid katki. „Kõik käis nii-öelda üle pea,“ meenutab ta. Alles hiljem, kui ta uuesti õppima asus, avastas ta, et sarnaste raskustega noori on tegelikult palju.

Surve ja ootused

Kiili gümnaasiumi koolipsühholoog Kristi Feldman näeb igapäevatöös, et koolitõrge süveneb, eriti kolmandas kooliastmes. Tema sõnul on üheks põhjuseks meie edumeelne ühiskond, mis survestab lapsi olema erakordsed ja võitma kõikvõimalikke võistlusi. See loob keskkonna, kus lapsed muutuvad iseenda suhtes liigselt kriitiliseks. Kui laps tunneb, et ei suuda ootustele vastata, tekib pahatihti õppimistõrge, kus tegutsemisjõud raugeb täielikult.

Feldman rõhutab, et kool saab pakkuda toetavamat keskkonda, olgu selleks siis ajutine individuaalne õppekava või ärevuse leevendamine. Kui õpilane on juba haridussüsteemist välja langenud, saabub 10. september, mil kohalikud omavalitsused peavad selgitama välja nende noorte asukoha, kes pole end ühegi kooli nimekirja kandnud.

Haridusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin selgitas, et omavalitsuse spetsialistide ülesanne on kontakteeruda nende peredega ja välja selgitada koolitõrke tegelikud põhjused. „Õppimiskohustust saab täita läbi lapse nõustamise,“ märkis Matsin, rõhutades, et varajane märkamine ja kiire reageerimine on kõige tõhusamad vahendid haridustee poolelijätmise ennetamiseks.