Hariduse roll karjääris: miks diplom on märk inimese püsivusest

Ülemiste City talendijuht Ljudmila Pihel ja tehnoloogiaettevõtte äriarendusjuht Matis Indov analüüsivad hariduse vajalikkust tänapäeva tööturul. Nende hinnangul tõestab diplom mitte ainult akadeemilisi teadmisi, vaid eelkõige kandidaadi võimet keeruliste ülesannetega lõpuni minna.

Tööalane edukus sõltub tihti otsusest, kas leppida olemasoleva olukorraga või panustada enesearengusse. Ülemiste City talendijuht Ljudmila Pihel ja tehnoloogiaettevõtte Euroopa äriarendusjuht Matis Indov on mõlemad läbinud teekonna, kus haridustee omandamine oli otsustavaks lüliks karjääri edenemisel. Kuigi mõlemal esines nooruses perioode, kus haridus jäi tagaplaanile, andis hilisem ülikooli lõpetamine neile vajaliku enesekindluse ja konkurentsieelise.

Karjääri alguse valikud

Ljudmila Pihel meenutab, et jättis gümnaasiumi pooleli majanduslikult keerulises olukorras, soovides perele rahaliselt toeks olla. Tema töötee algas saekaatris, kuid aastate möödudes tekkis vajadus enesearengu järele. Täiskasvanute gümnaasiumi naastes oli õppimine tema jaoks teadlik valik, mitte enam kohustus. Samasugust barjääri koges Matis Indov, kes alustas tööelu juba kooli kõrvalt. Tema karjäär takerdus hetkel, mil tuli hakata suhtlema ettevõtete juhtidega, kelle maailmapilt oli tema senisest kogemustepagasist erinev. Indov suundus Mainorisse ärijuhtimist õppima, mõistes, et praktiline kogemus vajab toetust teoreetilise baasiga.

Diplom kui iseloomuproov

Piheli sõnul ei ole kõrghariduse väärtus ainult õpitud faktides, vaid tõestuses, et inimene suudab lahendada ebameeldivaid või raskeid ülesandeid. Ta leiab, et ülikooli lõputöö on paljudele esimene kokkupuude suuremahulise ja aeganõudva projektiga, mis nõuab distsipliini ja järjepidevust. Kui töötaja on suutnud selle protsessi läbida, võib tööandja eeldada, et ta tuleb toime ka keeruliste tööalaste väljakutsetega.

«Kui inimene on lõputöö ära teinud, saanud selle ebameeldiva ülesandega hakkama, siis miks ma peaksin kahtlema, et ta ebameeldivate või raskete ülesannetega tööl ei peaks hakkama saama?» tõi Pihel välja töölevärbamise vaatenurgast.