Hariduse palgapinge: riigikoolide palgatõus tekitab segadust omavalitsustes

Riigikoolide õpetajate miinimumpalga tõus on tekitanud segadust ning toonud esile küsimused palgavahede ja omavalitsuste suutlikkuse kohta. Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridusnõunik Robert Lippin tunnistas, et olukord pole ilus. Arutelu käib ka riigi rolli üle hariduse rahastamisel.

Riigikoolide õpetajate miinimumpalga tõus on põhjustanud segadust üle Eesti, tõstatades küsimusi nii õpetajate palgavahede, riigi rolli kui ka kohalike omavalitsuste suutlikkuse kohta palgatõusuga sammu pidada.

Omavalitsused surve all

Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridusnõunik Robert Lippin ei varjanud muret: «Mul ei ole ilusaid sõnu.» Tema sõnul on palgaküsimus muutunud valulikuks just kohalike omavalitsuste jaoks, kellel tuleb leida vahendeid, et riigiga võrdset taset hoida.

Probleem seisneb selles, et riigikoolides kehtestatud miinimumpalga tõus loob surveid ka munitsipaalhariduses, kuid omavalitsuste eelarvelised võimekused on väga erinevad. Väikestel valdadel ja linnadel on märksa keerulisem järgida tempot, mille riik ette seab.

Rahastamismudel vajab ülevaatamist

Arutelu keskmesse on tõusnud ka küsimus, milline peaks olema riigi roll hariduse rahastamisel tervikuna. Praegune süsteem, kus vastutus jagunes riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, näib tekitavat olukorra, kus erinevates piirkondades võivad õpetajate palgad olulisel määral erineda, sõltuvalt sellest, kui jõukas on vastav omavalitsus.

Haridusekspertide hinnangul vajaks rahastamismudel põhjalikumat ülevaatamist, et tagada kõigile Eesti õpetajatele ühtlasem ja õiglasem tasustamine, olenemata sellest, millises koolis või piirkonnas nad töötavad.