Haridus määrab meie ühiskonna tuleviku

Jakob Kübarsepp, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor ja Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjoni esimees, kirjutab, kuidas hariduse kättesaadavus ja kvaliteet on üks kriitilisemaid globaalseid väljakutseid. UNESCO, UNICEF ja Maailmapank on tuvastanud hariduse puudumise otseseid negatiivseid tagajärgi majandusele, ebavõrdsusele ja inimeste arengule.

Haridus on ajalooliselt olnud kõigi ühiskondade progressi alus ja see roll ei ole kaotanud tähtsust ka tänapäeval. Vastupidiselt ootusele, et arenenud maailmas oleks haridusküsimused lahendatud, on tegelikkus hoopis keerulisem. Rahvusvahelised organisatsioonid nagu UNESCO, UNICEF ja Maailmapank on selgesõnaliselt välja kuulutanud, et haridus on globaalse ulatusega kriis, millele on vaja kiiresti reageerida.

Hariduse puudulikkus põhjustab miljarditele inimesele otseseid negatiivseid tagajärgi. Ühiskonnad, kus haridusele ei pääseta võrdselt, pagunevad majanduslike raskuste käes. Samuti süveneb sotsiaalne ebavõrdsus seal, kus haridusasutused ei ole kõigile kättesaadavad. Inimeste arenguvõimalused piiritakse, kui nad ei saa kvaliteetset haridust, olenemata nende võimetest ja ambitsioonidest.

Hariduse kättesaadavus ja tase, mida kodanikud saavad, ei ole pelgalt isiklik küsimus. Tegemist on otsese peegeldusega sellest, milline ühiskond meid ees ootab. Kui haridussüsteem on fragmenteeritud ja ebavõrdne, peegeldub see kogu ühiskonna struktureerumises ja arengupotentsiaalides. Ettevõtlikkus, innovatsioon ja majanduskasv on võimalikud ainult siis, kui inimestel on võimalus õppida ja areneda.