Haridus ja tööturg peavad koostööd tegema

Kaarel Jänes väidab, et Eestis keskendutakse liiga palju energiakriisile, kuid eiratakse spetsialistide puudust, kes muudatusi ellu viiks. Autor nõuab, et haridusasutused, koolid ja ettevõtted astuksid tihedamalt koostööd tegema.

Kuigi energiakriis on Eesti majanduses ja kodumajapidamistes seniks domineerivaks teemaks, varjutab see olulisema probleemi: puudusega spetsialistidest, kes energeetikasektori vajalikke muudatusi ellu viiks. Kaarel Jänes märgib, et energeetika roll majanduses pidevalt kasvab ja sellega seotud teadmiste vajadus on akuutne.

Probleemi juured peituvad haridussüsteemi ja tööturgu ühendavate lülide puudumises. Hetkel toimivad need süsteemid liiga isoleeritult, ilma otsese koostööta. Koolid õpetavad tüüpilisi aineid standardse õppekavaga, kuid ettevõtted vajavad konkreetse suunitlusega spetsialiste, kelle ettevalmistamine algaks juba noores eas.

Haridusametnikud, koolid ja energeetikasektori ettevõtted peavad seadma ühised eesmärgid ja koostöö poliitika. See tähendab praktiliste kogemuste integreerimist õppekavadesse, karjääriteadluse pakkumist ja varajast tööturul vajalike erialasid käsitlevat nõustamist.

Jänes kutsub üles looma sideme hariduse ja tööturgu vahel, sest ainult koordineeritud tegevuse kaudu saab lahendada spetsialismi puuduse, mis praegu energeetikasektori arengut takistab. Ilma selleta võib olukord hullemaks minna ja majanduslik kasvupotentsiaal jääb täielikult kasutamata.