Haridus- ja teadusministeerium: ligi kolmandik Eesti õpilastest vajab õppetöös tuge

Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel vajab umbes 30 protsenti Eesti õpilastest mingis vormis tuge, kuid enamik neist ei vaja lihtsustatud õppekava. Spetsialistide sõnul on kasvu taga parem märkamisoskus, mitte tingimata erivajaduste sagenemine.

Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel vajab tänapäeva Eesti koolis mingis vormis tuge ligi 30 protsenti õpilastest. See näitaja hõlmab väga erinevaid olukordi: alates lühiajalisest motivatsioonilangusest või õpiraskustest kuni tõsisemate arenguliste eripäradeni.

Ministeeriumi kaasava hariduse osakonnajuhataja Jürgen Rakaselg rõhutab, et numbrite taga ei peitu massiline erivajaduste plahvatuslik kasv. "Keerukamate hariduslike erivajaduste osakaal on püsinud aastaid üsna stabiilsena. Oluline muutus on toimunud kergemate toevajaduste osas, neid lapsi märgatakse ja neile pakutakse tuge senisest sagedamini," selgitas Rakaselg.

Märkamisest saab toe süsteem

Tamsalu gümnaasiumi esindaja Mirell Viru kinnitab, et koolide ennetusmudelid on muutunud tõhusamaks. "Iga kohalik omavalitsus on tänaseks loonud oma süsteemi, kus märkajaks võib olla lapsevanem, õpetaja või mõni muu koolitöötaja. Sageli on vajadus ajutine, kuid kui õigeaegset tuge ei pakuta, võib see mõjutada lapse edasist õpihuvi," märkis Viru.

Statistiliselt õpib lihtsustatud õppekava alusel vaid umbes 1,6 protsenti õpilastest, mis on püsinud stabiilne. Suur osa toetust vajavatest lastest õpib tavaklassides, kus neile pakub tuge kooli psühholoog, logopeed või eripedagoog. Selline üldtugi ei ole juriidiliselt siduv, kuid võimaldab õpetajal materjale kohandada ja klassiruumis toimetulekut parandada.

Tulevik tööturul

Ekspertide sõnul ei pea kooliaegne toevajadus tähendama haridustee lõppu või lootusetuid tulevikuväljavaateid. Rakaselg nendib, et ülikoolid on juba praegu harjunud üliõpilastele kohandusi tegema ning tööjõupuuduses vaevlevad tööandjad on muutunud paindlikumaks.

"Meil ei ole kuskilt võtta ideaalseid inimesi, kel poleks kunagi tuge vaja olnud. Tööandjad mõistavad üha enam, et töötajate toetamine on vajalik nende potentsiaali realiseerimiseks," lisas Rakaselg. Viru lisab, et süsteemi eesmärk ei ole latti madalamale lasta, vaid ehitada lapsele redel, mis aitab tal jõuda talle jõukohase eesmärgini.