Hannes Hanso meenutab rasket lapsepõlve Eestis: pidin end tööga õigustama

Poliitik ja diplomaat Hannes Hanso rääkis oma lapsepõlvest, kus tuli varajases nooruses tegeleda raske talutööga, et isa tunnustust pälvida. Suhete paranemine isaga toimus alles aastaid hiljem ühise ehitusprojekti käigus Inglismaal.

Hannes Hanso avas saates "Käbi ei kuku..." oma keerulise lapsepõlve tausta, kirjeldades noorusaega, mil igapäevane füüsiline töö oli peamine vahend isa tunnustuse pälvimiseks. Poliitik ja diplomaat meenutas, et kasvas üles Eestis majapidamises, kus töökoormus oli lapse jaoks ebatavaliselt suur.

Juba 12-aastaselt pidi Hannes osalema talutöödes, mis ulatusid loomade söötmisest kanade tapmiseni. Kõige raskemaks ja mälestusväärsemaks ülesandeks kujunes surnult sündinud vasikate nülgimine, mille nahad tuli seejärel ukse külge lüüa. Kodus kehtis range kord: kui isa töölt koju saabus, pidi põrand pühitud olema, vastasel juhul järgnesid karistused.

Suhete paranemine täiskasvanueas

Isa ja poja suhe muutus märgatavalt alles aastaid hiljem, kui Hannes oli kolinud Inglismaale. Ühine maja ehitamine ja sellele järgnenud kuudepikkused vestlused aitasid aastatega kogunenud pingeid leevendada. See oli hetk, mil Hannes tundis esimest korda, et on oma isaga võrdne partner, mitte enam alluv laps.

Tema ema, psühholoog Lia Hanso, meenutas saates omaenda kujunemisaastaid Pärnus ja hilisemat elu emana. Lia kirjeldas, kuidas ta pidi sageli olema peres "piksevarras", kes lahendas pingeid ja varjas omaenda tundeid, et hoida kodurahu. Ta tõdes, et kuigi mõned lapsepõlvehetked olid rasked, on ta oma laste arengut ja iseseisvumist alati toetanud.