Hamburgis algab kohtuprotsess Ukraina kodaniku üle seoses Nord Streami plahvatustega

Saksamaal Hamburgi kõrgemas maakohtus algab 14. oktoobril kohtuprotsess Ukraina kodaniku Serhii K. üle, keda süüdistatakse 2022. aasta Nord Streami gaasijuhtmete sabotaažis. Juhtum on Saksamaal süvendanud poliitilist lõhet Ukraina toetamise ja riigi energiapoliitika küsimuses.

Saksamaal Hamburgis astub 14. oktoobril kohtu ette Ukraina kodanik Serhii K., keda prokuratuur süüdistab osalemises Nord Stream 1 ja 2 gaasijuhtmete plahvatuste korraldamisel 2022. aasta septembris. Süüdistusaktis viidatakse sõjakuriteole, avaliku infrastruktuuri sabotaažile ning lõhkekehade kasutamisele.

Serhii K. vahistati 2024. aasta augustis Itaalias Euroopa vahistamismääruse alusel ning anti hiljem Saksamaale välja.

Poliitilised pinged Saksamaal

Ukraina president Volodymyr Zelenskyy on korduvalt eitanud Ukraina riigi osalust nendes rünnakutes. Sellegipoolest on kohtuasi sattunud Saksamaa sisepoliitilise debati keskmesse, kus opositsioonijõud kasutavad teemat Ukraina abistamise küsitavaks muutmiseks.

AfD kaasesimees Alice Weidel on korduvalt nõudnud Ukrainalt kahjude hüvitamist ja torujuhtme remondi rahastamist, väites, et riik, kes ründab Saksamaa taristut, ei saa olla liitlane. Sarnast joont ajab BSW poliitik Sahra Wagenknecht, kelle hinnangul on lubamatu jätkata miljarditesse ulatuvat abi Ukrainale ilma plahvatuste tagamaid selgitamata.

Julgeolek ja energiasõltuvus

CDU saadik Roderich Kiesewetter rõhutas, et isegi kui kohtus tuvastatakse seos Ukraina ametliku juhtkonnaga, ei tohiks see muuta Saksamaa strateegilist kurssi. Tema hinnangul on Ukraina abistamine seotud Euroopa julgeolekuhuvidega, mitte vaid konkreetse sündmuse toimumisega. Samal ajal on CDU poliitik Michael Kretschmer arutlenud energiapoliitika ja Venemaaga suhete üle, mis on tekitanud vastuolu nii tema erakonna kui ka Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikaga.

Eksperdid märgivad, et 2022. aasta plahvatuste taga on keeruline geopoliitiline mäng. Välispoliitika analüütik Henning Hoff on rõhutanud, et rünnakud peatasid Venemaa võimaluse kasutada gaasitarneid poliitilise väljapressimise tööriistana, muutes gaasi hinna dünaamikat Euroopas. Kohtuprotsessi lõpptulemus võib seega oluliselt mõjutada seda, kuidas Saksamaa avalikkus tulevikus Ukraina abistamisse suhtub.