Hamburgi ja teiste linnade õpilased streigivad Saksamaal võimaliku ajateenistuse vastu

Saksamaa linnades, sealhulgas Hamburgis, Kielis ja Berliinis, toimuvad õpilaste streigid, millega protesteeritakse võimaliku kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamise vastu. Meeleavaldajad kritiseerivad valitsuse plaane, mis sunnivad 18-aastaseid noormehi tervisekontrolli läbima, sõltumata nende huvist sõjaväeteenistuse vastu.

Saksamaa kooliõpilased on alustanud üle riigi streike, avaldades vastuseisu kantsler Friedrich Merz valitsuse plaanidele taastada kohustuslik ajateenistus. Meeleavaldused on haaranud mitmeid suurlinnu, sealhulgas Hamburgi, Berliini, Kieli ja Frankfurti.

Meeleavaldajad hoiavad käes plakateid kirjaga «Me ei hakka teie sõdades osalema», viidates soovimatusele siduda end riigi relvajõududega. Kuigi Saksamaal kehtib alates jaanuarist vabatahtlik ajateenistuse süsteem, on seadusesse jäetud võimalus naasta kohustusliku teenistuse juurde, kui vabatahtlike arv osutub ebapiisavaks või julgeolekuolukord halveneb.

Sunduslikud tervisekontrollid

Protestide üheks otseseks ajendiks sai asjaolu, et paljud 18-aastased noormehed on saanud kutse tervisekontrolli, ehkki nad on registreerimislehel märkinud, et ei ole huvitatud Bundeswehriga, Saksamaa armeega, liitumisest. Kaitseministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et seaduse kohaselt kehtib kohustus läbida tervisekontroll kõigile pärast 31. detsembrit 2007 sündinud meestele, olenemata nende isiklikust huvist teenistuse vastu.

Alates juulikuust on tervisekontrolli läbinud ligikaudu 1000 noormeest, kes ei ole näidanud üles huvi sõjaväeteenistuse vastu. 16-aastane Hamburgi õpilane Elias Bernhard rõhutas meeleavaldusel, et selline praktika ei vasta noorte ootustele. «Need küsimustikud näitavad, et noored ei taha Bundeswehriga liituda. See on põhjus, miks ma täna tänaval olen. Oleme tõsiselt meelestatud streikima seni, kuni kohustuslik ajateenistus on laualt maas,» ütles ta.

Armee suurendamine ja NATO eesmärgid

Saksamaa on pärast külma sõja lõppu ja endise kantsleri Angela Merkel 2011. aastal tehtud otsust ajateenistus kaotada oma relvajõudusid märgatavalt vähendanud. Praegune olukord, mida on mõjutanud Venemaa sissetung Ukrainasse ja liitlaste, sealhulgas USA surve, on toonud kaasa kursimuutuse.

Praegu teenib Bundeswehris ligikaudu 186 700 sõdurit. Valitsuse siht on kasvatada see arv 2030. aastate alguseks 260 000-ni, mida täiendaks veel umbes 200 000 reservväelast. Selle eesmärgi täitmine on vajalik uute NATO kaitse-eesmärkide saavutamiseks ja riigi kaitsevõime tugevdamiseks.