Häirekeskuse videokõne võimaluse lisandumine Eestis lükkub 2027. aastasse

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium plaanib lükata hädaabinumbrile 112 videokõne ja reaalajas tekstiedastuse võimaldamise tähtaja 2027. aasta suvesse. Puuetega inimeste esindajad kritiseerivad otsust teravalt, pidades viivitust ohtlikuks, kuna see takistab kurtidel ja vaegkuuljatel kriisiolukorras iseseisvalt abi kutsumast.

Hädaabinumbri 112 ligipääsetavamaks muutmine, mis pidi võimaldama videokõnede ja reaalajas tekstiedastuse kasutamist, lükkub edasi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valmistab ette seadusemuudatust, mille kohaselt nihutatakse uuenduse lõplik tähtaeg 28. juunile 2027.

See muudatus tähendab, et vajalikud tehnilised lahendused, mis on eluliselt tähtsad kuulmis- ja kõnepuudega inimestele, ei valmi algselt kavandatud ajaks. Ministeeriumi plaan on tekitanud pahameelt organisatsioonides, mis esindavad erivajadustega inimesi.

Kriitika otsuse aadressil

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk avaldas muret seoses kavandatava viivitusega. Tema sõnul võib võimaluse puudumine suhelda häirekeskusega videopildi või tekstiedastuse kaudu tuua kaasa kriitilisi ja traagilisi tagajärgi neile, kes tavalist häälkõnet kasutada ei saa. Samuti jääb eelnõust ebaselgeks, kuidas täpselt plaanitakse tagada viipekeelse teenuse reaalne kättesaadavus.

Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin peab vastuvõetamatuks argumenti, justkui oleks viivitus vähetähtis põhjusel, et erivajadustega inimesed kasutavad hädaabiteenust harva. „Kui vaegnägija või pime inimene ei saa kriitilisel hetkel iseseisvalt abi kutsuda, võivad inimene või tema lähedased surma saada,“ märgib Rosin. Tema hinnangul ei saa hädaabi kättesaadavust mõõta statistilise sagedusega, vaid iga üksikjuhtum on elulise tähtsusega.