Haapsalu Kultuurikeskuses tunnustati kümmet Eesti rahvakultuuri hoidjat

16. oktoobril andis Eesti Rahvakultuuri Keskus Haapsalus üle kümme riiklikku tunnustust, väärtustades pärandkultuuri edendajaid erinevates valdkondades. Auhinnasaajad pärinevad valdkondadest, mis ulatuvad käsitööst ja keelehoidest kuni kogukondlike algatusteni.

Haapsalu Kultuurikeskuses anti 16. oktoobril üle kümme riiklikku tunnustust inimestele ja kollektiividele, kes on silmapaistvalt panustanud Eesti rahvakultuuri hoidmisesse ja edendamisse. Tegemist on kolmanda korraga, mil Eesti Rahvakultuuri Keskus korraldas eraldiseisva tänusündmuse, et väärtustada traditsioonide elushoidmist ja edasiandmist järgmistele põlvkondadele.

Tunnustatud valdkonnad ja eestvedajad

Tunnustused jagati kümnes erinevas kategoorias. Luuleprõmmi lava avamise ning jutuvestmise uute võimaluste loomise eest said tunnustuse TarSlämmi vedajad Sirel Heinloo ja Toomas Leppik. Rahvatantsu valdkonnas tõsteti esile Noarootsi Naiste tantsurühma, keda juhendavad Tiiu Tulvik ja Liia Lees, tänades neid rannarootsi pärandi hoidmise eest.

Muusika kategoorias pälvis tunnustuse Johan Kristjan Aimla, kes on toonud pärimusmuusika ja regilaulu noorte kooliellu. Rahvakunstis tunnustati Mirjam ja Markus Pärnametsa traditsioonilise puidutöö ja nüüdisaegse disaini ühendamise eest. Käsitöö vallas sai tunnustuse Piibe Padari Jüri kihelkonna roositud kiilsukkade kudumistraditsiooni elustamise eest.

Häädemeeste Huviteater, mida juhendab Aire Koop, pälvis tunnustuse enam kui 120-aastase teatritraditsiooni säilitamise ja kogukonnalugude lavastamise eest. Võru keele rikastamisel tehtud töö eest tunnustati Urmas Kallat. Saarte toidupärandi ja retseptide hoidmise eest pälvis tunnustuse Angela Nairis. Eesti Rahvapärimuse Kooli eestvedaja Terje Puistaja sai tunnustuse traditsioonide ja piirkondliku mitmekesisuse toetamise eest. Kogukondliku algatuse kategoorias tõsteti esile Mõnuste küla, kus Merle Beljäev on panustanud Ristema Talu Muuseumi tegevusse ja paikkonna ajaloo talletamisse.

Kultuuripärand kui tuleviku vundament

Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kaija Velmet rõhutas avakõnes, et tunnustuse saajad on vaid väike osa suurest hulgast inimestest, kelle igapäevane töö aitab kultuuripärandil säilida. Ta kutsus üles märkama ka neid vabatahtlikke, kes panustavad rahvakultuuri ilma suurema avaliku tähelepanuta.

Direktor viitas oma kõnes ka pikaajalisele vaatele, tõdedes, et 2126. aastal on praegused tegijad esivanemate rollis. «See, mida meie täna teeme, mida väärtustame, mida oma lastele õpetame ja millel laseme kaduda, kujundab nende maailma tulevikus,» märkis Velmet.

Sündmuse kunstilise osa moodustas kontsertlavastus «Mälu, mis kannab edasi», mis ühendas muusika, tantsu ja noorte mõtted tulevikust. Sündmusest toimus otseülekanne, mis võimaldas tunnustamisest ja kontsertlavastusest osa saada ka neil, kes Haapsallu kohale ei jõudnud.