Haagis suri 80-aastane sõjakurjategija Ratko Mladić

Haagis vanglas surnud Ratko Mladić oli Bosnia sõja ajal serblaste vägede komandör, kes mõisteti süüdi genotsiidis ja inimsusevastastes kuritegudes. Hoolimata kohtuotsusest peetakse teda paljudes Serbia ringkondades ja Republika Srpskas endiselt rahvuskangelaseks, mis tekitab jätkuvalt pingeid Balkani riikide vahel.

Haagis asuvas vanglas suri neljapäeval 80-aastane Ratko Mladić, kes oli tuntud kui Bosnia sõja ajal serblaste vägede komandör. Mladić kandis eluaegset vanglakaristust 2017. aastal langetatud kohtuotsuse eest, millega ta tunnistati süüdi genotsiidis, sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes, mis pandi toime aastatel 1992-1995.

Pärand ja vastuolud

Kuigi rahvusvaheline kohus on Mladići kuriteod tõestanud, on tema isik jätkuvalt sügavalt lõhestav. Republika Srpskas, mis on Bosnia ja Hertsegoviina serblastega asustatud autonoomne piirkond, on ta paljude silmis endiselt austatud kuju. Mladići portreed on nähtavad fännide lippudel ja plakatitel ning tema surm tõi kaasa avalikke leinavaldusi ja toetusavaldusi.

Republika Srpska endine president Milorad Dodik väljendas Mladići perele kaastunnet ja rõhutas tema panust serblaste huvide kaitsmisel. Dodik sõnas: «Republika Srpska ei unusta tema rolli, just nagu ta ei ole seda tänaseni unustanud. Surnud on mees, kes oli Serbia rahva vabadusvõitluse juht.»

Genotsiidi eitus ja matuste küsimus

Srebrenica veresauna 8000 ohvri mälestusüritusi, mis toimuvad igal aastal juulis, on sageli häirinud Mladići toetajad. Pärast Bosnia sõja lõppu on piirkonnas valitsenud pingeline õhkkond, kus paljud serblased keelduvad tunnistamast Mladići juhitud vägede toimepandud kuritegusid, eelistades selle asemel tema pärandit idealiseerida.

Serbia president Aleksandar Vučić ei ole matuste küsimuses seisukohta võtnud. Mladići matused on pälvinud tähelepanu, kuna need sümboliseerivad jätkuvat lõhet Balkani riikide ajaloopildi ja leppimisprotsessi vahel.