Haagi eritribunal mõistis endise Kosovo presidendi Hashim Thaçi 25 aastaks vangi

Haagi sõjakuritegude eritribunal määras kolmapäeval 25-aastase vanglakaristuse endisele Kosovo presidendile Hashim Thaçile, tunnistades ta süüdi arvukates sõjakuritegudes. Otsus tehti 1998.-1999. aasta Kosovo sõja ajal toime pandud inimsusevastaste kuritegude eest.

Haagi eritribunal mõistis kolmapäeval, 16. septembril 2026, endise Kosovo presidendi Hashim Thaçi 25 aastaks vangi. Kohus tunnistas 58-aastase Thaçi süüdi mitmetes sõjakuritegudes, sealhulgas piinamises, ebaseaduslikus kinnipidamises ja mõrvades.

Eritribunal leidis tõestust, et Thaçi kandis vastutust vähemalt 96 poliitilise mõrva ja muude raskete kuritegude eest. Need teod pandi toime Kosovo vabastusarmee (UCK) kontrolli all olnud aladel 1998.-1999. aasta relvakonflikti ajal.

Süüdimõistev otsus Haagis

Prokurörid olid kohtuprotsessi käigus taotlenud Thaçile ja tema kolmele kaasvõitlejale, kes olid samuti UCK endised komandörid, 45-aastast vanglakaristust. Süüdistused hõlmasid sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid. Ükski kohtualustest ei tunnistanud end süüdi.

Kohtuprotsess, mis sai alguse 2023. aastal, oli mahukas. Istungite jooksul andis ütlusi ligi 300 tunnistajat ning kohtumenetluses oli osapoolena kaasatud 155 kannatanut. Tegemist on ühe olulisema kohtuasjaga, mis käsitleb Kosovo iseseisvussõja ajal toimunud vägivalda serblaste, albaanlaste, mustlaste ja poliitiliste oponentide vastu.

Sõjaaegne tegevus ja poliitiline karjäär

Thaçi oli üks Kosovo vabastusarmee asutajatest. Pärast sõda siirdus ta poliitikasse, juhtides aastatel 2000-2016 Kosovo Demokraatlikku Parteid, mis oli UCK-i poliitiline tiib. Ta on töötanud nii peaministri kui ka välisministrina ning asus 2016. aastal presidendi ametikohale. Thaçi esitas tagasiastumisavalduse 2020. aasta novembris, vahetult pärast seda, kui talle Haagis ametlikud süüdistused esitati. Ta arreteeriti ja toimetati kohtu ette.

Kosovo sõjas hukkus kokku üle 10 000 inimese ja 1641 on tänaseni teadmata kadunud. Konflikt päädis 78 päeva kestnud NATO õhurünnakutega Serbia vastu. Kuigi Kosovo kuulutas 2008. aastal ühepoolselt iseseisvuse, takistab Serbia jätkuvalt riigi täielikku rahvusvahelist tunnustamist, toetudes seejuures Venemaa ja Hiina diplomaatilisele toele.