Gümnaasiumikohtade nappus Eestis: noori suunatakse vastu tahtmist kutseõppesse

Eesti Õpilasesinduste Liit hoiatab, et osa põhikoolilõpetajatest on endiselt gümnaasiumikohata, kuna koolivõrk pole suutnud kohaneda õppimiskohustuse pikendamisega. Eriste hinnangul on noorte vägivaldne suunamine kutseõppesse ressursside raiskamine, kui neil puudub selleks erialane motivatsioon.

Eesti koolisüsteemis on tekkinud kriitiline olukord, kus üle 1000 kevadel põhikooli lõpetanud noore on endiselt ilma kindla õppekohata. Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimehe Tristan Eriste sõnul on probleemi juurpõhjuseks asjaolu, et 18-aastaseks pikendatud õppimiskohustus on ellu viidud ilma vajaliku analüüsita õppetüüpide kohtade jaotuse kohta.

Probleemne suunamine

Kuigi haridusministeerium on pakkunud välja numbrid riigigümnaasiumite ja kutseõppe vabade kohtade kohta, ei lahenda see noorte reaalset soovi omandada keskharidus. Eriste hinnangul on ametnike soov suunata gümnaasiumi pürgivad noored kutsekooli, näiteks keevitaja erialale, majanduslikult ebaotstarbekas.

«Me ei saa suunata noort, kes soovib saada keskharidust, keevitajaks. Osad ministeeriumi ametnikud on võtnud seisukoha, et vähemalt noor õpib midagi, aga see on ju ressursside raiskamine, kui me suuname õpilase õppima erialale, mida ta ei soovi ja millega ta hiljem ei tööta,» nentis Eriste.

Tehnilised ja süsteemsed tõrked

Olukorda on süvendanud kevadel kasutusse pidanud minema SAIS3 platvormi tehniline ebaõnnestumine. See digilahendus pidi koondama kogu vastuvõtuinfo, kuid selle valmimata jäämine on jätnud koolid ja ministeeriumi andmeteta selle kohta, kes on reaalselt õppima asunud ja kes mitte. Täpsem pilt õpilaste jaotusest selgub alles septembri keskpaigaks.

Eriti terav on puudus gümnaasiumikohtadest Tallinnas ja Tartus, kus ka ettevalmistava õppe kohad on juba täitunud. Need kohad olid mõeldud noortele, kellel on jäänud põhikoolist õpilüngad, näiteks ebapiisava eesti keele oskuse tõttu.

Eriste sõnul tuleb praegusest olukorrast teha järeldused. «Peame pakkuma tuge ja selgust neile noortele, kes veel ei tea, kuhu kooli nad õppima lähevad. Kõige tähtsam on, et me õpiks neist vigadest, et me ei jääks nendesse samadesse ämbritesse aina uuesti astuma,» rõhutas Eriste.