Gümnaasiumi pooleli jätnud Kristina: Eesti haridus on fassaad

Viljandi Kutseõppekeskuse õpilane Kristina Arroval kritiseerib Eesti haridusteaega, märkides, et riik rõhutab liiga palju PISA-teste ja ükssarvikute arvu, vahepeal peitub süsteemis sügavam probleem. 19-aastane naine jättis gümnaasiumi pooleli, et lõpetada kellegi teise unistuse elamise.

Eesti on ehitanud mainekat iidoliks nutika digiriigi ja maailmakuulsa haridussüsteemiga rahvus. Rahvusvahelised testide tulemused ja tipptaseme tehnoloogiafirmade arv rahva kohta kõnelevad kahtlematult nende saavutuste poolt. Kuid see edukamat pilt ei jää Kristina Arrovale ja paljudele teistele noorele täielikult vale, nagu kriitika näitab.

Kristina otsus jätta gümnaasium pooleli oli teadlik samm, mille taga seisab sügav veennitus. Ta astus Viljandi Kutseõppekeskusse, otsides teist teed, mis sobiks paremini temale ja tema unistustele. Tema loo keskmes on lihtne tõde: mitte kõik ei sobi süsteemiga, mis eeldab ühte ainsat rada edule ja arengule.

Arvamusteksti alusel on probleem mitte ainult haridusteaduses, vaid ka selles, kuidas Eesti nende saavutusi reklaamib. Keskendudes numbrite ja testide tulemusele, võib haridussüsteem unustada indiviidid, kes vajavad erinevat lähenemist või kes pole traditsioonilise kooli mudeli jaoks loodud. Kristina kritika viitab sellele, et edu mõõtmine ainult PISA-testide kaudu ja ükssarvikute arvuga ei anna täielikku pilti sellest, kuidas süsteem tegelikult inimestega toimib.

Tema lugu on meeldetuletus, et haridus peaks olema paindlikkuse ja individuaalse toetusega süsteem, mitte ainult numbrite ja mainekat mahajooksmisel baseeriv. Eesti peab võtama tõsiselt probleemi, et mitte kõik noorest ei leia oma kohta praeguses süsteemis, ning et see ei tähenda neile ebaõnnestumist vaid pigem süsteemse reformi vajadust.