Guatemala Xultúni seinavalem paljastas iidse maia õpetlase nime

Guatemala vihmametsas Xultúni arheoloogilisest leiukohast leitud üle 1200 aasta vanune tekst kannab tõenäoliselt maiade matemaatiku ja astronoomi nime. Sak Tahn Waax ehk Valgerinnaline Rebane koostas arvutuse, mis ühendas Veenuse, Päikese ja Marsi tsükleid mitme maiade kalendriga.

Guatemala vihmametsas Xultúni leiukohas avastatud seinakiri annab arheoloogidele esimest korda nimelise maiade matemaatiku ja astronoomi. Sak Tahn Waax, kelle nimi tähendab tõlkes Valgerinnalist Rebast, koostas üle 1200 aasta vanuse arvutuse taevakehade ja kalendrite tsüklite kohta.

Avastus sai alguse 2010. aastal, kui arheoloogid uurisid hauarüüstajate rajatud tunnelit. See viis väikese ristkülikukujulise ruumini, mille pindala oli veidi üle poole ruutmeetri. Hiljem leiti seintelt hästi säilinud maalingud ning kümneid matemaatilisi märkmeid.

Kalender seinal

Ruum 10K-2 võis uurijate hinnangul olla õpetlase töökoda või koodeksite koostamise paik. Selle idaseinal asuv „Tekst 19” käsitleb 2920 päeva pikkust ajavahemikku, see võrdub viie Veenuse tsükli ja kaheksa päikeseaastaga.

Arvutus jagab pika perioodi väiksemateks osadeks ning seob 20-päevased kuud, 260-päevase püha kalendri, 360-päevase aasta ja 780-päevase Marsi tsükli. Julianuse kalendri järgi osutab tekst tõenäoliselt 7. novembrile 781.

Skidmore’i kolledži arheoloog Heather Hurst iseloomustas ajakirjas Nature arvutust kui „iidse õpetlase matemaatilist edvistamist”. Tema hinnangul võis Sak Tahn Waax soovida kolleegidele näidata leitud seaduspära erakordset elegantsi.

Haruldane teadusjälg

Autorsusele viitab hieroglüüf „che-he-na”, mida uurijad tõlgendavad kui väljendit „nii ütleb”. Selle järel seisab mehenimi Sak Tahn Waax. Lõuna-California ülikooli arheoloogi Eric Helleri hinnangul näitab allkiri, et maiad tegelesid taevakehade uurimisega ka intellektuaalsest uudishimust, mitte ainult praktilise kalendriarvestuse pärast.

Maiade teadust iseloomustasid positsiooniline arvusüsteem, negatiivsete arvude kasutamine ja algebra. Samas ei arendanud nad geomeetriat viisil, mis oleks võimaldanud näiteks kuu- ja päikesevarjutusi sama täpselt ennustada. Mesoameerika teadlaste suhteline eraldatus piiras ideede vahetamist teiste kultuuridega.

Suur osa maiade kirjalikust pärandist hävis 16. sajandil, kui Hispaania misjonärid põletati kohalikke ülestähendusi. Xultúni seinad annavad seetõttu haruldase võimaluse jälgida teadustööd ajast, mil säilinud maiade käsikirju oli veel sadu aastaid ees. Töörühm avaldas leiust ülevaate ajakirjas Antiquity.