GRU ohvitser tegutseb Jaapanis Aerofłoti töötajana, et hankida relvatootmiseks vajalikke tehnoloogiaid

New York Times paljastas Vene sõjaväeluure operatsiooni Jaapanis, kus GRU 20. osakonna ohvitser Maksim Filšenkov tegutseb Aerofłoti töötaja varjus ja korraldab kõrgtehnoloogiliste komponentide hanget Ukraina sõja tarbeks. Ukraina hinnangul sisaldavad Jaapani komponente 90% Venemaa rakettidest ja droonidest. Jaapani võimud pole Filšenkovi vastu avalikke meetmeid võtnud.

Venemaa sõjaväeluure (GRU) kasutab Jaapanit kõrgtehnoloogiliste komponentide muretsemiseks Ukraina-vastase sõja jaoks, väidab New York Times, tuginedes viie lääneriigi luureesindajatele. Operatsiooni keskmes on salastatud 20. osakond, mille ohvitserid tegutsevad diplomaatide ja Vene ettevõtete töötajate varjus.

Aerofłoti töötaja, kes pole töötaja

Tokio operatsiooni juhib 49-aastane Maksim Filšenkov, kellel on Jaapanis riikliku lennufirma Aerofłoti töötaja staatus. Lääne luureesindajate sõnul on tema tegelik ülesanne otsida vajalikku seadmestikku ja korraldada selle toimetamine Venemaale. Filšenkov saabus Tokyosse 2024. aasta veebruaris, ajal, mil Ukraina sõda oli muutumas droonivastasseisuks ja Venemaa vajas elektroonikakombonente ning tööpinke, mille tarnimine oli sanktsioonidega piiratud.

NYT ajakirjanikud külastasid Aerofłoti Tokio kontorit kolm korda ja üritasid Filšenkoviga ühendust võtta ka e-posti ja Telegrami teel. Vastust ei järgnenud.

Sri Lanka ja Usbekistan kui vahejaamad

Filšenkov hakkas looma kontakte logistikafirmadega, mis veavad kaupa Jaapanist Venemaale. Üks Aerofłoti partneritest Jaapanis on ettevõte Proco Air, mis nimetab end «sillaks Jaapani ja Venemaa vahel». Firma rendib lastiruumi lennukitel, mis lendavad riikidesse, kuhu Aerofłot ikka veel lendab, eelkõige Sri Lankale ja Usbekistani. Sealt laetakse kaup ümber Vene lennuki peale ja toimetatakse Venemaa territooriumile.

Proco Airi omanik Takehiko Miki rääkis NYT-le, et tutvus Filšenkoviga juba 2018. aastal, kuid hakkas temaga aktiivselt koostööd tegema alles pärast viimase naasmist Tokyosse 2024. aastal. Kahe väljaande allikaga tuttava inimese sõnul palus Miki hiljem Filšenkovi tutvustatud Hiina partneril aidata kaupade saatmisega, mille eksport Venemaale on keelatud.

Miki eitab, et teadis Filšenkovi seotusest Vene luurega, ja kinnitab, et Proco Air veab Venemaale ainult lubatud kaupu, peamiselt meditsiiniseadmeid ja kosmeetikat. Tõestuseks näitas ta ajakirjanikele saatelehte Sri Lanka kaudu saadetud meditsiiniseadmete kohta. Miki oli küll püüdnud tehingus osalenud ettevõtete nimed kinni katta, kuid ajakirjanikud tuvastasid, et saaja oli Moskva ravimifirma R-Pharm.

90% rakettidest sisaldab Jaapani osi

R-Pharm ise ei ole sanktsioonide all, kuid selle asutaja Aleksei Repik on kantud Suurbritannia, Austraalia ja Kanada sanktsiooninimekirjadesse seoses sidemetega Vladimir Putiniga. Jaapan pole Repiku suhtes sanktsioone kehtestanud.

Rahvusvaheliste kaubaveo andmete põhjal on Jaapan maailma suurim nn kahese kasutuse tundlike tehnoloogiate eksportija, mida Venemaa otsib. Peamine ekspordi sihtkoht on Vietnam, mis on omakorda suurim tundlike tehnoloogiate tarnija Venemaale.

Ukraina hinnangul sisaldavad Jaapani komponente 90% Venemaa rakettidest ja droonidest. Pärast mais toimunud raketilöoki Kiievi elamumajale, milles hukkus vähemalt 24 inimest, leidsid uurijad X-101 tiibraketi rusudest Jaapani päritolu juhimissüsteemi osi. Ainuüksi 2025. aasta aprillis saatis Ukraina Jaapani välisministeeriumile vähemalt kaheksa diplomaatilist nooti koos fotode ja leitud komponentide nimekirjadega.

Jaapani seadused jätavad lüngad

Leidude hulgas olid osad, mille tootjatena nimetati Nippon Electric Corporationit, Panasonicut ja Toshibat. Tõendeid selle kohta, et need ettevõtted müüsid oma toodangut teadlikult Venemaale, pole. Kõik kolm eitasid rikkumisi ja kinnitasid, et järgivad sanktsioone ning ekspordipiiranguid. Nippon lisas, et leitud komponendid valmistati ammu ja ettevõte pole neid juba aastaid müünud.

Jaapani majandus-, kaubandus- ja tööstusministeerium väidab, et on hoiatanud ettevõtteid sanktsioonide vältimise katsete eest ning kandnud musta nimekirja kümneid välisorganisatsioone, mida kahtlustatakse Venemaa abistamises. Nõrk luurevastane seadusandlus ja riigi arenenud kõrgtehnoloogiline tööstus on aga muutnud Jaapani Vene operatsioonide jaoks atraktiivseks, riigil puudub eraldi välisluureteenistus ja kehtivad piirangud lähtuvad suuresti sõjajärgsest riigikorraldusest.