Gretskin: Trumpil on väga vähe šansse Iraaniga kahe kuuga kokkuleppele jõuda

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Igor Gretski hindab, et USA president Trumpi kiiruga sõlmitud memorandum Iraaniga tõenäoliselt ei kesta, poliitiline ruum leppele puudub ning Iisrael ja Kongress on tehingule skeptiliselt meelestatud. Gretski sõnul on Iraani panustamine Trumpi poliitilisele kurnatusele end õigustanud ja Kremli jaoks pakub see olulist õppetundi.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Igor Gretski leiab, et USA president Donald Trump on Iraaniga sõlmitud memorandumiga sattunud poliitilisse tupikusse, millest väljumine ei pruugi olla kerge. Trumpi ootamatu käik, memorandumi allkirjastamine kaks päeva ette oodatust ning nõudmiste märkimisväärne pehmendamine, peegeldab Gretski hinnangul eelkõige USA siseriiklikke survetegureid.

Iraani panus Trumpi kurnamisele tasus end ära

«See on tagajärg tupikust, millesse Trump on sattunud. Ühelt poolt ootavad teda ja Vabariiklikku Parteid ees vahevalimised, valijad on rahulolematud kõrgete kütusehindadega. Teiselt poolt puudub poliitiline ruum sõjaliste operatsioonide jätkamiseks, kuna see tähendaks bensiinihindade edasist kasvu USA-s,» selgitas Gretski.

Tema hinnangul tasus Iraani strateegia, oodata, kuni USA poliitiline vastupidavus ammendub, seekord ära. Trump tegi Teheranile sisuliselt kõik järeleandmised, mida Iraan soovis, sealhulgas loobus nõudmisest Iraani ballistiliste rakettide osas ning nõustus mitmete muude tingimustega.

Gretski juhib tähelepanu ka sellele, et memorandum esitatakse USA, Iraani ja Iisraeli vahelise kokkuleppena, kuid Iisraeli tegelikud huvid selles kajastuvad tema sõnul vaid sümboolselt. «Trump ei arvestanud Iisraeli huvidega,» tõdes ta.

60 päeva ja ebakindel tulevik

Kokkuleppe kohaselt on pooltel 60 päeva, et jõuda tuumaprogrammi osas laiemale lepingule. Gretski on skeptiline: «Trumpil on kahe kuu pärast poliitilisi võimalusi veelgi vähem, sest vahevalimised lähevad aina lähemale.»

Iisraeli positsioon on Gretski sõnul selge, enamik Iisraeli elanikkonnast ei näe põhjust sõjategevust lõpetada, kuni Iraan on võimeline riiki oma proksijõudude kaudu ründama. Iisrael ei saboteeri küll aktiivselt läbirääkimisi, kuid ootab, millal USA ja Iraan hakkavad teineteist süüdistama kokkuleppe mittetäitmises. «See avab poliitilised võimalused sõjalise operatsiooni jätkamiseks,» märkis Gretski.

Ka USA-s on tehingule kriitikat avaldatud. Endine ÜRO suursaadik Nikki Haley nimetas Iraani taastamisfondi rahastamist «fantastiliseks veaks», ta pidas mõttetuks toetada riiki, kelle ressursse vahetult enne hävitada üritati.

Kremli õppetunnid ja Ukraina varjus

Gretski rõhutab, et Kremlis jälgitakse olukorda tähelepanelikult. «Peamine järeldus Moskvale on ilmselt see, et poliitiline kurnamisstrateegia töötab. Iraan pidas vastu 3,5 kuud sõjategevust USA ja Iisraeli vastu ilma, et poliitiline režiim oleks vahetunud,» ütles ta.

See tähendab Gretski hinnangul, et Vladimir Putin arvestab tõenäoliselt sellega, et olulistele Ukrainat toetavatele riikidele toimuvad valimised, mis võivad toetust nõrgestada. «Putin loodab eriti Saksamaa peale, kus parempopulistid on viimasel ajal märkimisväärselt tugevnenud.»

Kas Iraan on konfliktist tugevamana väljumas?

Instituut ISW (Institute for the Study of War) on hoiatanud, et Ormuzis avanemine ja naftamüügi taastumine annavad Iraanile ressursid oma proksijõudude rahastamiseks ja relvastuse taastamiseks. Gretski ei anna sellele lõplikku hinnangut: «Raske on öelda, et Iraan on kindlasti tugevam, küsimus on ajavaatest. Kuid fakt on see, et Iraan taastab ressursse aktiivselt ning tunneb end võitjana.»

Lõppsõnana tõi Gretski välja laiema mustri: autoritaarsed riigid nagu Iraan, Venemaa ja Hiina kasutavad teadlikult ära demokraatiate loomulikku piirangut, rahva arvamus ja valimised sunnivad demokraatlikke liidreid kulukast sõjategevusest loobuma. «Iraan kinnitas seda jällegi,» lisas ta.