Google raius Soomes Muhose lähedal ebaseaduslikult 250 000 puud andmekeskuse tarbeks

Soome järelevalveamet käskis Googlel peatada tööd Muhoses ja Otanmäkis, sest ettevõte raius metsa maha enne keskkonnamõju hindamist. Juhtum on tekitanud Soomes ägeda arutelu andmekeskuste rolli üle ning võib saada aprillis toimuvate valimiste teemaks.

Soome põhjaosas Muhose lähedal on 330 hektari suurusel alal kadunud hinnanguliselt veerand miljonit puud. Google raius metsa maha andmekeskuse rajamiseks, eemaldades koos puudega isegi pealmise mullakihi. Alles on mudane tühermaa, kus vuhavad masinate jäljed, veelombid ning juurte ja okste kuhjad.

Soome litsentsi- ja järelevalveamet (LVV) käskis Googlel selle kuu alguses tööd Muhoses ja umbes 100 km kaugusel Otanmäkis ajutiselt peatada. Põhjus: vajalikud keskkonnamõju hindamised jäid enne lageraiet tegemata. Google'i Soome juht Antti Järvinen vabandas metsaraie pärast, kuid väitis, et ettevõte tegutses «parima arusaamise järgi, mis meil tollal õigusaktidest oli».

Soome Looduskaitseliidu (SLL) ökoloog Mari Annala hindab, et Otanmäkis langes lisaks veel umbes 150 000 puud. Kuna raie oli ebaseaduslik, ei saa sealset puitu müüa puidutöötlemistehastele. Elanike sõnul voolab alalt pruuni vett oja kaudu Oulujoki jõkke.

Üle 93 000 allkirja

Muhos ja Otanmäki kuuluvad Google'i 13 miljardi euro suurusesse tehisintellekti taristuprojekti, mis on Põhjamaade suurim omataoline. Projekti on kritiseerinud USA president Donald Trump, kes tahaks andmekeskusi hoopis USA-sse ja on kutsunud ettevõtet plaane ümber vaatama. Soomes on planeerimisel või käimas 145 uut andmekeskust, sest riiki meelitavad stabiilsus, külm kliima ja piisavalt maad.

Peaminister Petteri Orpo nimetas investeeringute ligimeelitamist plaanide tutvustamisel «tippprioriteediks». Muhose juhtumit on ta kirjeldanud kui «külma dušina». Üle 93 000 inimese on allkirjastanud petitsiooni, mis nõuab andmekeskuste rangemat reguleerimist ning kohalikele kogukondadele keskkonnakahju hüvitist.

SLL-i juhatuse esimees Hanna Halmeenpää ütles, et ei uskunud alguses, mida kuulis. «Ma pole kunagi kuulnud, et mõni ettevõte oleks Soomes midagi sellist teinud,» sõnas ta. «Nad ostsid suure maa-ala ja hakkasid lihtsalt raiuma. See on puhas upsakus.»

Helsingi ülikooli arvutiteaduse juht Jussi Kangasharju hindab, et riigi tasandil kasu praktiliselt pole. «Need on rahvusvahelised ettevõtted, kes teenindavad rahvusvahelisi kliente. Soome jõuab väga vähe ettevõtte tulumaksu,» ütles ta. Mõned nõuavad nüüd keskset organit, mis koordineeraks andmekeskuste projekte, selle asemel et jätta otsused omavalitsustele.

Kohalikud elanikud

Muhose elanik Antti Jakonen märkis, et raiutud metsa osakaal Soome metsadest on väike, kuid tööd tehti tema sõnul valesti: «Ameerika moodi. Ilma igasuguse mõistuseta.» Endine ettevõtja ja kalur tahab, et Google aitaks taastada kohaliku lõhepopulatsiooni, mille hävitas aastakümneid tagasi hüdroenergia.

Otanmäkis elav 53-aastane Anni Ranta ütles, et pärast raiet tulid hundid külla, sest metsloomad põgenesid. Teda häirib ka müra: kõva kivimiga pinnas tekitab ehitustöödest «trummi» moodi vibratsiooni. Ta kaalub kolimist ja kardab, et andmekeskus muudab küla Venemaa sihtmärgiks. Tema isa, pensionil matkajuht Pentti Korhonen, kinnitas, et oja vesi on muutunud pruuniks.

SLL-i kohaliku osakonna juht Vesa Hyyryläinen ütles, et metsas pesitsenud kolmvarvasrähnid on sunnitud lahkuma. Ta mõistab siiski võimude soovi tuua piirkonda investeeringuid ja töökohti, sest elanikkond vananeb. Keskkonnaministeeriumi kantsler Veli-Matti Uski teatas, et valitsus jälgib sektori arengut ja on vajaduse korral valmis seadusemuudatusi pakkuma.

Google ütles, et kaitseb Muhoses veekvaliteeti ja kavatseb sinna istutada puid 130 hektarile. Looduskaitsjate hinnangul on see tekitatud kahju kõrval liiga vähe. Ettevõte kinnitab, et peatas ettevalmistustööd Muhoses ja Kajaanis, kus Otanmäki asub, pärast LVV kirjade saamist 6. oktoobril ning järgib ameti nõudeid. Andmekeskuste teema võib saada tähtsaks küsimuseks aprillis toimuvatel Soome parlamendivalimistel.