Google Geminil on tõsiseid probleeme brändinguga, ja sama viga kimbutab kogu tehisintellekti tööstust

Google'i uusimad tehisintellektilahendused Gemini rakenduses on muutunud segaseks tänu liigsele brändingule, mis killustab kasutajakogemuse. Ekspertide hinnangul kannatab kogu sektor sama vea all, sundides tarbijaid õppima keerulisi liideste asemel, et pakkuda sujuvat abi.

Google üritab oma hiljutise Gemini rakenduse uuendusega kasutajatele selgitada, et nad ei peaks mõtlema, milline konkreetne funktsioon, olgu selleks Spark, Daily Brief või lihtne otsing, neile vajaliku ülesande lahendamiseks sobib. Tegelikkus on aga vastupidine: Google on jaotanud oma tehisintellekti teenused eraldi brändideks ja funktsioonideks, mis muudab rakenduse kasutamise keeruliseks ja ebaühtlaseks.

Liigne keerukus tavakasutaja jaoks

Gemini rakenduses saavad kasutajad valida erinevate režiimide vahel, nagu vestlus (chat), Spark ja Daily Brief. Igaüks neist omab oma ikooni ja kohta navigeerimismenüüs. See toob esile tehisintellektiarendajate kipumust peegeldada tarkvara sisemist ülesehitust kasutajaliideses. Näiteks Daily Brief, mis peaks pakkuma isikupärastatud päevakava ja teateid Gmaili või kalendri põhjal, ei suuda alati eristada olulist teavet ebaolulistest märguannetest, muutudes pigem häirivaks kui kasulikuks.

Teine osa, Spark, on oma olemuselt võimekas abiline, mis suudab kasutaja eest toiminguid sooritada. Selle asemel, et muuta see loomulikuks osaks vestlusest, on Google pakendanud selle eraldi brändina. See sunnib tavakasutajat mõtlema, millist «külge» tehisintellektist ta peaks parasjagu kasutama, selle asemel et lihtsalt esitada oma soov ja lasta süsteemil vajalikud tööriistad ise aktiveerida.

Tööstuse laiem probleem

See probleem ei piirdu vaid Google'iga. Ka teised suured tegijad, nagu Anthropic oma Claude'iga või ChatGPT, nõuavad kasutajatelt liikumist erinevate režiimide vahel, olgu nendeks «vestlus» (Chat) või «töö» (Work). Selline lähenemine sunnib tarbijaid õppima brändinimesid ja erinevaid töörežiime, selle asemel et tehnoloogia integreeruks märkamatult igapäevatoimingutesse.

Võrdluseks võib tuua Apple'i lähenemise, kus Siri ja teised tehisintellekti funktsioonid integreeritakse otse olemasolevatesse rakendustesse, nagu kaamera või otsingumootor. Apple ei nõua kasutajalt uue kasutajaliidese õppimist, vaid teeb olemasolevad tööriistad nutikamaks. Samuti kasvab nõudlus tekstipõhiste AI-teenuste järele, kus kasutaja suhtleb tehisintellektiga nagu sõbraga, kasutades tuttavat sõnumirakenduse liidest, mis ei nõua täiendavat kognitiivset pingutust.