Goethe-Instituudi tegevus Moskvas, Peterburis ja Novosibirskis lõpeb

Goethe-Institut sulgeb oma esindused Venemaal, reageerides Berliinis asuva Vene Maja sulgemisele. See samm tähistab aastakümneid kestnud kultuurilise koostöö lõppu kahe riigi vahel.

Goethe-Institut lõpetab oma tegevuse Venemaal, sulgedes esindused Moskvas, Peterburis ja Novosibirskis. Instituudi töötajad peavad oma tegevuse peatama ja Saksamaalt lähetatud personal peab riigist lahkuma. Venemaal 1992. aastal tegevust alustanud kultuuriasutus on suutnud vaatamata Venemaa algatatud sõjale Ukrainas oma uksi avatuna hoida, kuid nüüdseks on see periood läbi.

Vastusamm Berliini otsusele

Venemaa välisminister Sergey Lavrov põhjendas kultuuriasutuse sulgemist otsese vastusammuna Saksamaa otsusele sulgeda Berliinis asuv Vene Maja. Saksa valitsus on otsustanud Vene Maja lepingu lõpetada, tuues põhjenduseks Venemaa seotuse droonirünnaku katsega Leipzig/Halle lennujaama vastu. See diplomaatiline vastasseis on toonud kaasa olukorra, kus kultuuridiplomaatia on muutunud riikidevahelise pinge vahendiks.

Kultuurisildade kadumine

Goethe-Instituudi president Gesche Joost kirjeldas toimuvat kui ühe ajastu lõppu Saksa-Vene kultuurisuhetes. Instituut on pakkunud aastakümneid platvormi saksa keele õppimiseks ja kultuurivahetuseks. Isegi viimastel aastatel, mil Venemaa on kuulutanud paljud välisorganisatsioonid ebasoovitavaks, oli huvi instituudi kursuste vastu märkimisväärne, ulatudes ligikaudu 10 000 õppurini. Instituudi tegevus Venemaal on olnud suunatud inimestevahelise mõistmise edendamisele, kuid nüüdne sunnitud lahkumine katkestab selle pikaajalise töö.

Muutuv geopoliitiline maastik

Instituudi pärand ulatub 1951. aastasse, mil see asutati eesmärgiga taastada rahvusvaheline usaldus Saksamaa vastu pärast Teist maailmasõda. Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier on rõhutanud, et kultuur ja teadus on riigi välispoliitika oluline "pehme jõud". Praegune olukord, kus Goethe-Institut kaotab oma esindused Venemaal, peegeldab laiemat geopoliitilist vastasseisu Euroopas, mida on nimetatud mõistega "Zeitenwende". See termin, mida on seostatud kantsler Olaf Scholzi kõnega, viitab olulisele muutusele Euroopa julgeolekupoliitikas.

Vaatamata väljakutsetele, on instituut jätkanud tööd teistes kriisipiirkondades. Näiteks Ukrainas on Kiievi esindus endiselt avatud, pakkudes võimalusi õppetööks.