Globaalsed kliimamudelid: planeet võib soojeneda kiiremini kui seni prognoositud

Teadlaste värsked hinnangud viitavad sellele, et Maa kliima on kasvuhoonegaaside suhtes tundlikum, kui seni arvatud, mis võib tähendada senisest kiiremat soojenemist. Uurimisrühmad rõhutavad, et aerosoolreostuse vähenemine ja muutused pilvkattes kiirendavad protsessi, mida varasemad prognoosid alahindasid.

Teadlaste värsked hinnangud viitavad sellele, et Maa kliima on kasvuhoonegaaside suhtes tundlikum, kui seni arvatud. See avastus, mille on esile tõstnud mitmed rahvusvahelised uuringud, võib tähendada, et globaalse soojenemise tempo on oodatust kiirem.

Aerosoolide jahutav mõju väheneb

Inimkond on üle sajandi põletanud fossiilkütuseid, mis paiskavad õhku nii süsihappegaasi kui ka väävliühendeid. Kui süsihappegaas soojendab atmosfääri, siis väävlist tekkivad sulfaataerosoolid peegeldavad päikesekiirgust tagasi kosmosesse, luues omamoodi kaitsekihi. See saaste on aastakümneid varjanud osa soojenemisest, toimides nagu tolm kasvuhoone klaasidel.

Reto Knutti, kes töötab ETH Zürichis kliimafüüsika professorina, juhib tähelepanu, et kui õhukvaliteedi parandamise meetmed vähendavad õhus lendlevate osakeste hulka, kaob ka nende jahutav toime peaaegu koheselt. See pole aga ainsaks teguriks. Uued andmed näitavad, et ka pilvekate muutub soojenemise tulemusena, vähendades peegeldavat pinda ja kiirendades temperatuuri tõusu.

Kliimamudelite täpsustamine

Piers Forster, Leedsi ülikooli kliimateadlane, märgib, et aerosoolide vähenemine lisab kümnendi jooksul ligikaudu 0,05-0,1 kraadi soojenemist. Samas on kasvuhoonegaaside mõju endiselt märgatavalt suurem, lisades umbes 0,2 kraadi kümnendis.

Probleemi tuum seisneb kliimatundlikkuses, mõõdikus, mis näitab, kui palju atmosfääri temperatuur tõuseb teatud koguse heitgaaside juures. Knutti juhitud analüüs viitab, et mudelid, mis suutsid kõige täpsemalt prognoosida viimaste aastate temperatuuritõusu, ennustavad ka suuremat tundlikkust. See tähendab, et samade emissioonide juures võib soojenemine olla varasematest prognoosidest intensiivsem.

Kui varem arvati, et praeguse poliitika jätkudes ulatub temperatuuri tõus sajandi lõpuks kindla piirini, siis uute tõendite valguses võib see näitaja osutuda eeldatust suuremaks. Paulo Ceppi Imperial College Londonist märgib, et pilvkatte ja temperatuuri seosed on keerulised ning vajadus täpsemate ennustuste järele on kriitiline, et mõista planeedi reaktsiooni jätkuvale saastele.