Globaalne võitlus haruldaste muldmetallide pärast: USA ja Euroopa otsivad väljapääsu Hiina dominantsist

Hiina kontrollib jätkuvalt 90% maailma haruldaste muldmetallide töötlemisest, mis on sundinud lääneriike kiirendatud korras uusi tarneahelaid looma. USA on eraldanud 12 miljardit dollarit strateegiliste varude loomiseks, samas kui Euroopa Liit üritab sõltuvust vähendada Euroopa kriitiliste toorainete seadusega.

Hiina domineerib endiselt maailmaturul haruldaste muldmetallide sektoris, kontrollides ligikaudu 70 protsenti kaevandamisest ja 90 protsenti tooraine töötlemisest ning eraldamisest. Need 17 elementi on kriitilise tähtsusega komponendid nii kaasaegses sõjatehnikas, elektriautode akudes kui ka tuuleturbiinide ja kommunikatsioonitehnoloogia tootmises. Pikka aega lääneriikide poolt tähelepanuta jäetud tarneahelad on muutunud ülemaailmse geopoliitilise võitluse tandriks, eriti pärast 2010. aastal toimunud Hiina ekspordikeeldu Jaapanile, mis tõestas nende toorainete kasutamist poliitilise relvana.

USA agressiivne strateegia

Viimase aasta jooksul on pinged Washingtoni ja Pekingi vahel kiirendanud lääne püüdlusi sõltuvust vähendada. Administratsioon, eesotsas Joe Biden, on asunud looma strateegilisi varusid, eraldades selleks 12 miljardit dollarit. Eesmärk on üles ehitada kodumaine tarneahel, mida ametnikud on kirjeldanud kui uut „Manhattani projekti“. Pentagon on võtnud aktiivse rolli, olles investeerinud USA ettevõttesse MP Minerals, et tagada ligipääs vajalikele ressurssidele. Siiski seisab USA silmitsi tõsiasjaga, et novembris aeguv kaubandusvaherahu Hiinaga võib taas vallandada ekspordipiirangud, mis on juba kergitanud näiteks erbiumi hindu.

Euroopa reaktsioon ja tulevik

Euroopa Liit on samuti hakanud samme astuma, et vähendada sõltuvust Aasiast. Euroopa kriitiliste toorainete seadus sätestab konkreetsed sihid importsõltuvuse vähendamiseks aastaks 2030. Prantsusmaal asub juba suurim rajatis väljaspool Hiinat, mis suudab kõiki 17 haruldast muldmetalli töödelda. Siiski väljendavad paljud eksperdid muret, et Euroopa tegutsemine on liiga aeglane.

Mitmed riigid, sealhulgas USA ja Euroopa Liidu liikmesriigid, on käivitanud 54 partneriga koalitsiooni, et mitmekesistada allikaid Brasiilias, Gröönimaal ja Lõuna-Aafrikas. See tekitab aga uusi pingeid seoses keskkonnamõjudega. Pikemas perspektiivis nähakse lahendust innovatsioonis, mis võimaldaks metalle ringlusse võtta või kaevandamisjäätmetest eraldada, vähendades vajadust uue toore kaevandamise järele.