Globaalne kriis: 10 haigustekitajat, mille vastu antibiootikumid enam ei toimi

Antibiootikumiresistentsus on kujunenud üheks kaasaegse meditsiini suurimaks ohuks. Igal aastal nakatuvad miljonid inimesed üle maailma bakteritega, mille vastu tavapärased ravimid on muutunud täiesti võimetuks. Kunagised kergesti ravitavad põletikud muutuvad taas eluohtlikuks.

Antibiootikumiresistentsus on tõusmas üheks meditsiini kõige kiireloomulisemaks globaalseks kriisiks. Bakterid kohanevad ravimitega üha kiiremini, muutes kunagised tavaravid kasututeks ning jättes arstid olukordadesse, kus efektiivsed ravivõimalused puuduvad täielikult.

Kriisi ulatus maailmas

Miljonid inimesed nakatuvad igal aastal haigustekitajatesse, millele tavapärased antibiootikumid enam ei avalda mõju. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on nimetanud antibiootikumiresistentsuse üheks suurimaks rahvatervise ohuks, mis ületab oma mõjult paljusid teisi kaasaegseid haigusi. Eriti murettekitavad on nn superbakterid, mis on omandanud vastupanuvõime isegi kõige tugevamatele ravimitele.

Probleemi tõsidust illustreerib asjaolu, et põletikud ja infektsioonid, mida veel mõni aastakümme tagasi raviti edukalt lihtsa antibiootikumikuuriga, muutuvad taas eluohtlikuks. Nende hulka kuuluvad näiteks teatud kopsupõletiku, kuseteede infektsioonide ja veremürgituse tekitajad, mille ravivõimalused on järjest ahenevad.

10 kõige ohtlikumat resistentset patogeeni

WHO on koostanud nimekirja kümnes kõige prioriteetsemast antibiootikumiresistentsest haigustekitajast, mille vastu uute ravimite arendamine on hädavajalik. Nimekirja tippu kuuluvad gramnegatiivne karbapeneemidele resistentne Acinetobacter baumannii, samuti Pseudomonas aeruginosa ja mitmed Enterobacteriaceae perekonna bakterid. Need mikroorganismid on eriti ohtlikud haiglas viibijatele ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestele.

Resistentsete bakterite levik on tihedalt seotud antibiootikumide liigtarbimisega nii inimmeditsiinis kui ka põllumajanduses. Ravimite ebakorrektne kasutamine — liiga lühikesed kuurid, vale annus või antibiootikumide võtmine viirusnakkuste vastu — kiirendab bakterite kohanemist ning soodustab resistentsete tüvede teket ja levikut.

Mida saab teha?

Ekspertide sõnul on kriisi lahendamiseks vaja mitmeid paralleelseid samme: uute antibiootikumide arendamist, olemasolevate ravimite tarkama kasutamise edendamist ning rahvusvahelist koostööd resistentsuse leviku jälgimisel ja piiramisel. Eestis koordineerib antibiootikumiresistentsuse vastast tööd Terviseamet, mis jälgib resistentsete tüvede levikut riigis ja annab soovitusi nii arstidele kui ka patsientidele.