Georg Malvius: kas gei saab mängida Romeo? Seksuaalne sättumus laval

Lavastaja ja muusikaliteatri pedagoog Georg Malvius arutleb, kas näitleja seksuaalne sättumus mõjutab tema võimet mängida teatud rolle. Ta toob näiteid nii teatrist, spordist kui ka muudest valdkondadest, kus sättumus rolli ei sega.

Lavastaja Georg Malvius on veetnud suure osa oma karjäärist muusikaliteatri õppeprogrammide juhina, valides sadu kandideerijaid, et leida vähesed sobivaimad tudengid. See kogemus on talle andnud harukordse vaatepunkti küsimusele, mis kerkib ikka ja jälle teatrimaailmas: kas näitleja seksuaalne sättumus mõjutab tema rolli usutavust laval?

Malviuse sõnul on vastus selge, ei mõjuta. Nagu vormelisõitja sõidab autot sõltumata sellest, kellesse ta armub, ja ragbimängija teeb sööstet vaatamata oma isiklikule elule, on professionaalne näitleja võimeline kehastama mistahes tegelast. Näitlemine on oskus, mida õpitakse ja harjutatakse, mitte bioloogiline eelsoodumus.

Viis tähte sajast kandideerijast

Komisjonitöö kogemus on Malviusele näidanud, kui palju erinevaid andeid ja isiksusi mahub ühte auditooriumiruumi. Valida saja hulgast viis tudengit on tema sõnul võrreldav sellega, kui palutakse taevast välja valida viis lemmiktähte, kõik laulavad, tantsivad ja esitavad monolooge samal ajal. Selline valikuprotsess ei ole kunagi lihtsalt tehniline ülesanne.

Selle kogemuse põhjal on Malvius veendunud, et kõige tähtsamad kriteeriumid on professionaalsus, pühendumis- ja kohanemisvõime, mitte isiklik elu väljaspool lava. Romeo armastab Juliet't laval sellepärast, et näitleja on teinud oma töö, mitte sellepärast, et tema eraelulised tunded ühtivad tegelasega.